Möödunud aastal suure meediatähelepanu all Antarktika Larsen C šelfijääst irdunud jäämägi A-68 on suures osas alles ja ühes tükis, kuigi põhjaosast on lahti murdunud suur tükk jääd.
Aasta aega hiljem – mis on saanud Antarktikast murdunud hiigeljäämäest? (1)
/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
12. juuli 2018, 14:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
A68 Antarktikast lahti murdumine kestis pea aasta aega. Selle aja jooksul ilmus pidevalt uusi teateid sellest, kui kaugele jäämäge šelfijääst eraldav lõhe arenenud oli. Millal viimane ühenduslüli läbitud sai, ei ole seniajani päris selge, kuna tollal katsid piirkonda paksud pilved, kuid toimuma pidi see vahemikus 10–12. juuli, kirjutab ScienceAlert.
Pärast eraldumist oli A68 üks suuremaid jäämägesid, millele inimkond kunagi tunnistajaks on olnud – pindalalt oli ta enam kui kaks korda suurem kui Saaremaa, paksust oli tal ligi 300 meetrit ja kogukaal 1,1 triljonit tonni.
Praeguseks on ta suures osas jätkuvalt ühes tükis ning asub Weddelli meres Antarktika poolsaarest ligi 65 kilomeetri kaugusel. Ometigi on piirkonna looduse stiihia talle oma mõju avaldanud ning jäämäe põhjaserva kulutanud.
«Ookeanihoovused, tõusud-mõõnad ja tuuled on jäämäge mööda merd ringi liigtanud ja tema põhjaserv on madalamas vees järjest kulunud,» kirjutasid jäämäe arengut jälgiva Project MIDASe teadlased oma blogipostituses. MIDASe avaldatud animatsioonis ongi näha A68 liikumine 2017. aasta märtsist selle aasta 5. juulini. Kuna Weddelli merd katab suurem osa aastast paks jääkiht, ei ole ka jäämägi kuigi palju liikuda jõudnud.
Kuigi jäämäe edasine liikumistrajektoor sõltub suurest hulgast asjaoludest ja võib veel igat moodi kulgeda, on kõige tõenäosem, et see jõuab ühel hetkel Lõunaookeani ümbritsevate hoovuste meelevalda ning hakkab päripäeva põhja poole liikuma. Niimoodi triivides võib ta läbida koguni tuhatkond kilomeetrit ja jõuda nii koguni Falklandi või Lõuna-Sandwichi saarteni. Sellise vahemaa läbimine võtab aga siiski aastaid ning lõplik sulamine veel kauemgi.
A68 lahtimurdumise põhjuste kohta on teadlased jätkuvalt eriarvamustel. Täpsemini vaieldakse selle üle, kui suurt rolli võis sündmuste käigus mängida kliimasoojenemine.