Õõvastavate piltide nägemine pärast eksamit aitab teadmiste kontrollil küsitut meeles pidada, näitab Saint Louis’ Washingtoni ülikooli teadlaste uurimus.
Negatiivsed emotsioonid parandavad mälu
22. juuni 2011, 12:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liikluskatastroofi või tapamaja fotode nägemine võiks teadmisi kinnistada, eriti siis, kui õppimiseks aega nappis. Sellisele järeldusele jõudis psühholoog Brigid Finn kaastöölistega ajakirjas Psychological Science ilmunud artiklis, vahendas Tartu ülikooli teadusportaal novaator.ee.
See järeldus näib ebaloomulik. Võib tunduda, et millegi kohutava nägemine kustutab mälust kõik selle, mida vahetult enne õpiti. Psühholoogid väidavad vastupidist – negatiivsed emotsioonid hoopis soodustavad õppimist. Mälu on muutlik ja dünaamiline, ning info töötlemine kestab väga pikka aega.
«Kui inimene vastab eksamiküsimustele ja kohe pärast seda topitakse talle nina alla hirmutava relva pilt, võib tunduda loogiline, et kõik eelnev on mälust pühitud. Kummalisel kombel on ajus emotsioonide ja mäletamisega seotud piirkonnad mandeltuum ja hipokampus omavahel seotud,» selgitas Finn.
Psühholoogid tegid katseid neljakümne üliõpilasest vabatahtlikuga, kes õppisid ära sajakonna suahiili sõna tähenduse inglise keeles. Katsealused tegid seejärel testi, kus õpitut kontrolliti. Iga õige vastuse järel näidati neile kas halbu tundeid tekitada võivat pilti, mingi neutraalse tarbeeseme kujutist või tühja ekraani. Seejärel vastasid katses osalejad ühe minut jooksul korrutustabelit, et lühimälu niiöelda tühjaks teha.
Viimase testimise ajal küsiti osalejatel kõikide õpitud suahiilikeelsete sõnade tähendust. Selgus, et üliõpilastele olid kõige paremini meelde jäänud need sõnad, millele esimesed testis järgnesid negatiivsed pildid.
Katse näitas kujukalt, et mingi fakti meenutamine ei lõpe ajus siis, kui asi on meelde tulnud.
Saint Louis’ uurijad korraldasid ka teise eksperimendi, kus samasuguses katses näidati üliõpilastele pilte kaks sekundit pärast edukat vastamist. Selgus, et inimeste aju töötles infot edasi ka üürikese pausi ajal.
Kolmanda katseseeriaga soovisid uurijad välistada, et piltide kasutamine pani mõned sõnad teistest eristuma ja hõlbustas seetõttu meeldejätmist. Tulemused kinnitasid eelnevat: katsetes osalejad jätkasid kordustesti sooritamise ajal õppimist. Meeste ja naiste testisoorituste vahel psühholoogid olulisi erinevusi ei leidnud.
Praegu jätkab Finn katseid, kus uuritakse positiivsete emotsioonide mõju õppimisvõimele. Seniste tulemuste kohaselt pole meeldivaid tundeid tekitavatel piltidel mälule erilist mõju.