Rahvusvaheline kosmosejaam saab uue WC ja külmiku

Kajar Kase
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahvusvaheline kosmosejaam
Rahvusvaheline kosmosejaam Foto: AP / Scanpix

Ööl vastu reedet peaks startima USA kosmosesüstik Endeavour, et viia maapinnast 350 kilomeetri kõrgusel tiirlevasse rahvusvahelisse kosmosejaama uusi seadmeid, sealhulgas tualeti, külmiku ja magamisasemed, muutmaks orbitaaljaama elukõlblikuks kuueliikmelisele alalisele meeskonnale.


Üks põhjus, miks jaama praegu nii suures mahus täiendatakse, on USA kosmosesüstikute lendude plaanipärane lõpetamine aastal 2010, vahendab teadusportaal

Novaator
fyysika.ee

'd. Paraku ei ole oodata uue põlvkonna transpordivahendite kasutuselevõttu enne 2015. aastat ja see jätab USA missiooni sõltuvaks Venemaa rakettidest.

27. septembril läbis USA Kongressi edukalt seaduseelnõu, mis lubab USA kosmoseagentuuril NASA aastani 2016 osta transporditeenust kosmosejaama Venemaalt. Siiski soovitakse enne süstikumissioonide lõppu saavutada kosmosejaama võimalikult suur sõltumatus hooldusreisidest.

Eesti aja järgi reede esimestele tundidele kavandatud väljalennuga läheb teele muu hulgas ka käitlusjaam, mis peaks katsetuste edu korral tulevikus hakkama meeskonnaliikmete uriinist ja väljahingatavast veeaurust taastootma joogivett.

STS-126 nime kandva reisi teiseks suureks sihiks on parandada päikesepaneeli liigend, mis peab tagama paneeli pöördumise Päikese poole ja seeläbi maksimaalse energiatootmise olenemata jaama asendist orbiidil.

Eelmise aasta septembris täheldati, et liigendit juhtivat mootorit läbiv vool oli kasvanud normaalsest mitu korda kõrgemaks ja samas ilmnes ka vibratsioon. Pärast pikka analüüsi on tõenäolisima põhjusena märgitud nimetatud liigendi puudulik õlitus. Vea kõrvaldamine ei piirdu aga kaugeltki õlitamisega; kulunud osade vahetus väljaspool jaama nõuab kava kohaselt kolmelt astronaudilt nelja käiku avakosmosesse.

Edu korral saab sellest järjekorras 27. süstikulennust rahvusvahelisse kosmosejaama ka omamoodi sünnipäevareis: kümne aasta eest 20. novembril viis vene kanderakett Proton-K orbiidile esimese mooduli Zarja.

Rahvusvahelise kosmosejaama ajaloolised algmed pärinevad külma sõja aegsest kosmose vallutamise võidujooksust, millest hiljem kasvas inimkonna suurim, rahvusvaheline ja rahumeelne kosmoseprojekt. Lisaks suurusele tähenduslikus mõttes on kosmosejaama mõõtmed piisavad, et selle päikesepaneelide peegeldust võib Maalt näha ka palja silmaga.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles