Miks sõrmed vees ligunedes krimpsu tõmbavad?

Eger Ninn
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Krimpsus sõrmeots.
Krimpsus sõrmeots. Foto: Wikipedia.org

Pikka aega vees ligunedes lähevad sõrmed ja varbad krimpsu. Tavapäraselt peetakse selle põhjuseks vee tungimist surnud rakkudest koosnevasse naha pealiskihti, kuid näppude kortsumine võib olla ka kohastumus, mis lubab kätel paremini asju haarata.


Idaho ülikooli neurobioloog Mark Changizi arvates tõrjuvad märgadel sõrmedel tekkivad kortsukesed vett eemale samamoodi, nagu autorehvide muster. Kortsude vahele tekkivad kanalikesed juhivad vee eemale, kui käed vastu märga pinda suruda, vahendas Tartu ülikooli teadusportaal Novaator.

Changizi viisid sellise oletuseni 1930. aastatel tehtud uurimused, mis tõestasid, et kahjustatud närvidega sõrmed ei muutu ligunedes kortsuliseks. Hüpoteesi testimiseks uuris neurobioloog koos oma abilistega erinevaid fotosid inimese märgadest kätest. Kõikidel oli näha sarnane, kortsudest ja nende vahele tekkivatest kanalitest muster. Kui kätega vastu märga pinda suruda, libiseb vesi sõrmede külgedelt maha, kuid vett võib jääda sõrmeotste alla. Just sinna tekivadki kortsude vahele vaod, mille abil vesi ära voolab.

Changizi soovis teada saada, kas märgade elupaikade imetajate sõrmed muutuvad samuti kortsuliseks. Ahve kasvatavad laborid ja loomaaiad ei osanud tema küsimusele vastata, sest siiani pole keegi sellele tähelepanu pööratud. Siiski leidus üks foto vees hullavast makaagist, kellel kortsus sõrmed on näha. Seega usub Changizi, et inimesed ja makaagid pole ainukesed, kellel nähtus esineb.

Biofüüsikute arvates on Changizi teooria liiga keerukas. Nii väidab Columbia ülikooli uurija Xi Chen, et ligunenud sõrmede väljanägemist saab seletada lihtsaid mehaanikaseadusi appi võttes – soojas vees tõmbuvad veresooned kokku, sõrmekoe maht väheneb ning nahk jääb loterdama.

Uue oletuse kasuks räägib see, et kortsud tekivad ka jahedas vees, kus veresoonte läbimõõt oluliselt ei vähene. Sügavamad veekortsud tekivad kehaosadel, mis on otseses kontaktis erinevate pindadega – sõrme- ja varbaotstel.

Oma hüpoteesile lõpliku kinnituse saamiseks peab neurobioloog põhjalikult testima, kas ligunenud kätega inimesed on osavamad haarajad. Esialgsed katsed näitavad, et see on tõesti nii. Uurimus ilmus ajakirjas Brain, Behavior and Evolution.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles