Uuring: jäämees Ötzi viimane õhtusöök oli rasvane suutäis

FOTO: Lõuna-Tiroli Arheoloogiamuuseum\Eurac\M.Samadelli / SWNS / Scanpix

Maailma kuulsaima loodusliku muumia sisikonna uuringutest selgub, et tõenäoselt löögi tagajärjel surnud Ötzi viimane kõhutäis pidi koosnema suures osas rasvast.

Ligikaudu 5300 aastat Alpide jääs seisnud ja pea täiuslikult säilinud Ötzi on nüüd teadlastele üliväärtuslik uurimisobjekt ning tõmbab ka aina enam teadushuviliste tähelepanu. Tänaseks teame, kust oli pärit Ötzi kirves, kui vana ta oli, millised haavad tema keha katsid ja arvutimudelite abil on taastatud ka tema hääl.

Varasematest uuringutest oli teada, et surma hetkel oli Ötzi kõht mõnusasti täis, kuid viimase eine täpne koostis ei olnud selge. Nüüd on teadlased oma uuringutega niigi kaugele jõudnud. Ajakirjas Current Biology avaldatud uuringus arvestas suur rahvusvaheline uurimisrühm nimelt kokku tema kõhuõõnest leitud ürgse DNA, valkude ja muude ühendite jäänused, kirjutab Science.

Selgus, et üle poole veel seedimata toidust moodustasid peamiselt punahirvest ja alpi kaljukitsest (Capra ibex) pärit rasvajäägid. Lisaks lihakogusele oli tema dieedis aga ka teravilju nagu üheteranisu ning mürgiste pealsetega sõnajalga kilpjalga. Teadlased oletavad, et ürgmees võis kilpjalga kasutada ravimina, millega piirata sooles vohavaid parasiite. Teine võimalus on, et sõnajala lehed olid lihtsalt hea materjal muu toiduse pakendamiseks ning selle sisse söömine toimus kogemata.

Samas rõhutavad teadlased, et ühe kõhutäie puhul ei saa teha järeldusi kogu toitumise kohta.

Loe ka neid

Tagasi üles