Veeteede amet hakkab poide abil lainekõrgust mõõtma

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lennusadamas on eksponeeritud erinevat tüüpi merepoid.
Lennusadamas on eksponeeritud erinevat tüüpi merepoid. Foto: Peeter Langovits

Veeteede amet paigaldab navigatsioonipoidele tehnoloogia, mis võimaldab mõõta lainete kõrgust.

Läänemere programmi projekti «Tõhus, turvaline ja säästev mereliiklus» raames on veeteede amet välja arendanud tehnoloogia, mis võimaldab navigatsioonipoidel lainekõrgusi mõõta.

Veeteede ameti selgituse järgi on navigatsioonipoidel keskmise kalde mõõtmiseks ja kokkupõrgete avastamiseks kasutusel kolmedimensiooniline kiirendusandur. Lainekõrguse arvutamiseks mõõdab kiirendusandur kiirendusvektoreid viis korda sekundis, mõõteandmed kogutakse puhvrisse ja saadetakse mobiilse interneti kaudu kaldal asuvasse serverisse.

Navigatsioonipoid ei ole veeteede ameti hinnangul konstruktsioonilt kõige sobivamad laineparameetrite mõõtmiseks nende suure inertsi ja ankruketi mõju tõttu, kuid hoolika kalibreerimisega on võimalik saada arvestatavaid mõõtetulemusi - 0,1 meetri täpsust lainekõrgustel kuni kaks meetrit ja 0,5 meetrit viiemeetrise laine korral.

Meetodi eeliseks on reaalaja mõõtetulemuste suhteliselt lihtne hankimine korraga paljudes kohtades.

Veeteede ameti hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse teenistuse juhataja asetäitja tehnika alal Leo Käärmann ütles BNSile, et tehniliselt on võimalik kõik 130 Eesti veebipõhises seires poid panna lainekõrguse mõõtmise režiimi.

«Millised ja kui palju poisid lainekõrguse mõõtmiseks rakendada, sõltub mitmest asjaolust – sobiv asukoht mõõtmiseks, sobiva konstruktsiooniga poikere sobivas kohas, mobiilside kvaliteet ja stabiilsus, presentatsioonikeskkonna iseloom,» loetles Käärmann.

Spetsiaalsete mõõtepoide laiemat kasutamist mõjutab tema sõnul nende kõrge hind ja sage kadumaminek.

Lainekõrguse mõõtmise tehnoloogia arendamiseks on Käärmanni sõnul kulutatud üle 47 000 euro. «Vastavalt projekti partnerite kokkuleppele saab Eesti 85 protsendi ulatuses Euroopa struktuurifondi kaasfinantseerimise ehk saab kulutatud raha selles ulatuses tagasi,» sõnas Käärmann.

Eestis on varem lainekõrguse mõõtmisega tegelenud ja tegeleb jätkuvalt TTÜ meresüsteemide instituut, kes kasutab lainekõrguse mõõtmiseks veepinna alla paigutatud rõhuandurit.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles