Teadlane: sinivetikate oht on liialdatud ning erilist numbrit neist tegema ei peaks

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

FOTO: NASA / SIPA / Scanpix

Sinivetikad, mille eest meie randades praegu hoiatused väljas on, ei ole inimesele ohtlikud, kuniks me neid sisaldavat vett sisse ei joo, kirjutas TTÜ mereökoloog Kai Künnis-Beres möödunud nädalal sotsiaalmeedias.

Künnis-Berese loal avaldame postituse teksti.

Täna (10. juulil) hoiatatakse KUKU raadio uudistes mürgiste sinivetikate eest. Kuna mikrobioloogina tunnen neid nägupidi, siis seletan seda teemat natuke lahti. Tahan öelda, et teada on vaja, aga midagi erilist nende õitsengud ei ole ja oht on ka minimaalne.Kui tahate teada miks, siis lugege edasi. Vahendan isiklikku kogemust, mida ma olen kogunud alates 1985 aastast - seega päris kaua.

Eesti rannikumeres esinevad mikroskoopiliste tsüanobakterite (varasem nimetus sinivetikad) õitsengud eelkõige Soome lahes ja Väinamere piirkonnas. Mürgiseid või potensiaalselt mürgiseid «õitsenguid» (õitseng ehk vohamine, mitte õitsemine) põhjustavad peamiselt 3 liiki:

1. Nodularia spumigena -esineb arvukamalt Läänemere avaosas ja võib produtseerida maksamürki, mida nimetatakse nodulariiniks. Mürgitust põhjustab neid vetikaid sisaldava vee joomine. Soomes on esinenud koduloomade, kes mererannast vett on joonud, mürgitusi ja ka surma nodulariinimürgitusse. Inimeste tõsist haigestumist pole siiani teada.

2. Potensiaalselt mürgise Aphanizomenon liigid on Läänemeres üldlevinud mikroskoopilised niitjad sinivetikad. Kuigi neid loetakse potensiaalselt mürgisteks pole nende mürgisus Läänemes veel tõestatud.

3. Kõige kosmopoliitsem magevees esinev tõestatult mürgine sinivetikas on Microcystis aeruginosa – mikroskoopilised ovaalsed rakud limases kogumis. See vetikas võib ohtlikuks osutuda kui ta hakkab vohama joogivee toorvees, näiteks Ülemiste järves. Õnneks seda pole veel juhtunud ja Ülemiste vett selle vetika suhtes ka kontrollitakse. Kuna Läänemeri on vähesoolane ja eriti mage on Soome lahe idaosa kuhu suubub Neeva jõgi, siis on Microcystis’t leitudgi eelkõige seal.

KOKKUVÕTTEKS: kõik need mürgised või potentsiaalselt mürgised sinivetikad on ohtlikud kui neid sisaldavat vett juua, mida inimesed/suplejad üldjuhul ei tee. Küll võivad merevett joogiks tarbida kuumade ilmadega koduloomad (veised, koerad jne). Inimestele võivad need vetikad massilise esinemise korral põhjustada naha kihelust ja punetust või löövet – kõik oleneb inimese naha tundlikkusest, allergilisusest. Väikeseid lapsi ei tasu sellisesse vette paljalt istuma panna, seda enam, et nad ka käsi suhu topivad. Terve täiskasvanud inimene ei pea vetikate õitsengust erilist numbrit tegema (minule pole nendest mingit kahju tekkinud, ka minu pereliikmetele mitte, kuigi olen ujunud lausa sinivetikate lagunemisel tekkivas «munapudrus»).

Tagasi üles