Teadlased avastasid kogemata tosin uut Jupiteri kuud, nende seas ka üks tõeline «veidrik»

Kaur Maran
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Erinevalt teistest Jupiteri kaugemal orbiidil tiirlevatest kuudest liigub avastatud Valetudo planeedi pöörlemisega ühes suunas.
Erinevalt teistest Jupiteri kaugemal orbiidil tiirlevatest kuudest liigub avastatud Valetudo planeedi pöörlemisega ühes suunas. Foto: Carnegie Institution for Science / Roberto Molas Candanosa

Päikesesüsteemi suurima planeedi ümbrusest avastatud 12 uut kuud viivad planeedi kaaslaste koguarvu juba 79ni.

Kõige kurioossem on avastuse juures tõsiasi, et ega teadlased tegelikult Jupiteri lähiümbruse vastu erilist huvi tundnudki. 2017. aasta kevadel alanud vaatluste eesmärgiks oli hoopis Päikesesüsteemi oletatava hiiglasliku üheksanda planeedi otsimine, teatasid Carnegie Institution for Science’i teadlased.

Nimelt avastasid Carnegie Institution for Science’i teadlased eesotsas Scott S. Sheppardiga 2014. aastal kaugeima teadaoleva objekti Päikesesüsteemis. Avastatud keha orbiidi analüüsimine viis arusaamale, et sedalaadi kaugete taevakehade liikumist võiks kõige paremini seletada mõne kauge, Päikesesüsteemi äärealal asuva hiigelplaneedi gravitatsiooniline mõju.

Üheksanda planeedi olemasolu võimalus on planeediteadlasi juba mõnda aega erutanud, kuid seni ei ole see jätkuvalt kinnitust leidnud. Küll aga viivad teadusrühmad mitmel pool maailmas läbi vaatlusi, et planeedi olemasolu kontrollida, Sheppardi rühm nende seas. Jupiteri kuud jäid planeediotsijatele teleskoobi ette täiesti kogemata.

«Jupiter lihtsalt juhtus olema selles taeva piirkonnas, kust me kaugeid Päikesesüsteemi objekte leida otsisime ja nii jäidki selle kuud meile puhtjuhuslikult silma,» selgitas Sheppard.

Kuivõrd kuude olemasolu ja liikumistrajektooride välja arvutamine nõuab omajagu tööd ja vaatlusi, kuluski andmete kinnitamiseks pea aasta. Kokku on praeguseks kinnitatud tosin kuud. Nendest üheksa asuvad planeedist endast kaugemal ning tiirlevad kolmel eri orbiidil ümber Jupiteri planeedi enda pöörlemisega vastupidises suunas. Planeedile ühe ringi peale tegemiseks kulub neil kokku kaks aastat.

Kaks kuud on aga Jupiterile oluliselt lähemal ning nende tiirlemine on planeedi enda pöörlemisega samasuunaline. Neil kulub oma orbiidi läbimiseks vähem kui aasta.

Erinevalt teistest Jupiteri kaugemal orbiidil tiirlevatest kuudest liigub avastatud Valetudo planeedi pöörlemisega ühes suunas.
Erinevalt teistest Jupiteri kaugemal orbiidil tiirlevatest kuudest liigub avastatud Valetudo planeedi pöörlemisega ühes suunas. Foto: Carnegie Institution for Science / Roberto Molas Candanosa

Avastatud kuudest viimane on teadlaste kinnitusel aga tõeline veidrik, kuna tema orbiit ei sarnane ühegi teadaoleva kuu omaga. Tema tiirlemistasapind on ülejäänutega võrreldes ebatavalise nurga all ning lõikub ülejäänud kahe samasuunaliselt tiirleva kuu omadega. Lisaks on tegemist ka kõige väiksema kuuga, mis Jupiteri ümbrusest leitud.

Orbiitide ristumine põhjustab aga ebastabiilsuse, kuna miski ei takista kuusid üksteisega kokku puutumast ning üksteist tükkideks lõhkumast. Leitud kuule pakutakse Rooma jumala Jupiteri lapselapse, puhtuse ja hügieeni jumalanna järgi nimeks Valetudo. Tõenäoselt tekkis temagi teiste, oluliselt suuremate kuude kokkupõrke tagajärjel.

Ometigi arvavad teadlased praegu, et Jupiterile suure hulga kuusid kaasa toonud kokkupõrked pidid toimuma miljardeid aastaid tagasi, kui Päike ja Päikesesüsteem alles kuju võtsid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles