Uuring: 40 protsenti inimeste varasematest mälestustest on hilisemad väljamõeldised

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

FOTO: Vladimir Pesnja / RIA Novosti / Scanpix

Inglise teadlaste värske, suuremahulise uuringu tulemused näitavad, et ootamatult suur osa meie varasematest mälestustest on hoopiski hilisemas eas välja mõeldud.

Varasematest uuringutest on teada, et enamasti ulatuvad inimeste varasemad mälestused tagasi aega, mil nad olid ligikaudu kolme ja poole aasta vanused. Ometigi avastasid London City Ülikooli, Bradfordi ja Nottinghami Ülikooli teadlased oma hiljutises uuringus, et koguni 38,6 protsenti inimestest väidab, et mäletavad ka episoode ajast, mil olid kaheaastased või nooremadki.

Kokku küsitleti uuringus 6641 inimest, kellest 893 väitsid end mäletavat koguni üheaastasena või nooremana kogetud sündmusi. Sellest kerkis teadlastel ka küsimus, et kuidas saab selline asi võimalik olla.

Ebatavaliselt varaste mälestuste põhjuste välja selgitamiseks palusid teadlased uuringus osalenud inimestel kirjeldada esimesi mälestusi, mida nad ise kindlasti mäletasid – tegemist ei tohtinud olla sugulastelt kuuldud või fotodelt nähtud lugudega. Esitatud lugude puhul viidi läbi põhjalik sõnavara ja jutustamise vormi analüüs. Tulemus näitaski, kuidas nii varased mälestused üldse olemas olla saavad.

Tulemused näitavad, et suurem osa sellistest mälestustest peab olema omamoodi kombinatsioon reaalselt kogetud olukordadest ja keskkondadest, mida meie aju täiustab hiljem teistelt kuuldud või fotodelt nähtud üksikasjadega. Hiljem need täiendused juurdusid ja neist said juba täiesti omadeks peetavad mälestused. Eriti levinud on selliste libamälestuste esinemine keskealiste ja vanemate seas, kirjutavad teadlased ajakirjas Psychological Science.

Tagasi üles