Peaminister Andrus Ansip ütles täna riigikogus, et Eesti kõrghariduse ja teaduse taseme tõstmiseks tuleks ülikoolidel teha senisest märksa suuremat koostööd.
Ansip: teaduse tulevik sõltub koostööst ülikoolide vahel
16. detsember 2008, 11:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peaminister andis riigikogus ülevaate teadus- ja arendustegevuse olukorrast ning valitsuse poliitikast selles valdkonnas.
«Ülikoolidevahelisest koostööst sõltub Eesti kõrghariduse ja teaduse tulevik. Tartu Ülikooli konkurendid ei asu täna enam Tallinnas. Nad asuvad ennekõike Helsingis, Kopenhaagenis, Stockholmis ja mujal,» sõnas Ansip.
Tugevnev rahvusvaheline konkurents motiveerib tema sõnul ülikoole järjest tihenevale koostööle, liitumisele ja erakapitali senisest palju mahukamale kaasamisele. Oluline on seejuures nii välistudengite kui doktoriõppe lõpetanute arvu suurendamine.
Peaministri sõnul on valitsuse poliitika teadus- ja arendustegevuse valdkonnas järjepidev ja läbimõeldud ning otsused selles vallas peavad aitama kaasa Eesti konkurentsivõime kasvatamisele läbi tootlikkuse kasvu, ekspordi suurenemise ja töötajate oskuste arendamise.
«Aastatel 2000-2007 on Eesti teadus- ja arendustegevuse kulutuste kasvutempo Euroopa Liidu riikidest Küprose järel teisel kohal,» sõnas Ansip.
Ka järgnevatel aastatel on oodata teadus- ja arendustegevuse kulutuste märkimisväärset kasvu, kuna valitsus on teinud mitmeid suuri investeeringuid ning avanud mahukad uued toetusmeetmed nii teadlastele kui ettevõtjatele.
«Planeeritud kulutuste taset arvesse võttes kasvavad Eesti teadus- ja arendustegevuse kogukulutused kuni 2014. aastani igal aastal jooksevhindades vähemalt 20 protsenti,» lisas ta.
Eesti üheks väljakutseks on peaministri sõnul ettevõtete teadus- ja arendustegevus.
«Erasektori osatähtsuse kasv teadus- ja arendustegevuse rahastamisel on olnud rõõmustavalt kiire,» sõnas Ansip.
Tema sõnul on viimastel aastatel erasektori investeeringud teadus- ja arendustegevusse suurenenud järjepidevalt keskmisest kulutuste kasvust kiiremini.
2006. aastal oli kasv koguni 43 protsenti ja 2007. aastal 22 protsenti. Eraettevõtete investeeringud moodustavad 2007. aastal 47,2 protsenti kogukulutustest.
Infrastruktuuriinvesteeringute ja otseste toetustega vähemalt sama oluliseks pidas aga peaminister ettevõtete töötajate arendamist.
«Mahukatest toetustest ei ole kasu, kui pole piisavalt tarku, haritud ja uuendusmeelseid töötajaid,» sõnas peaminister.