Mammutuuring näitab hariduse omandamise geneetilisi tegureid

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare
  • 1,1 miljonit läbi uuritud täisgenoomi on suurim geeniuuring, mis iial avaldatud.
  • Iga üksik geen mõjutab hariduse omandamise kestust keskmiselt mõne nädala jagu.
  • Hariduspoliitika kujundamiseks pole uuringu tulemusi esialgu plaanis kasutada.

Rahvusvahelise mammutuuringu bioloogia ja tehnoloogia ala nõuandja, Eesti Geenivaramu asedirektori Tõnu Esko sõnul on geenide mõju haridustee pikkusele võrreldav sotsiaal-majanduslike tegurite, nagu näiteks vanemate haridustasemega.

FOTO: Sille Annuk

Eesti Geenivaramu teadlased osalesid hiiglaslikus, 1,1 miljoni inimese DNA-andmeid hõlmanud mammutuuringus, mille tulemusel tehti kindlaks 1271 hariduse omandamise edukust mõjutavat geeni.

Üldiselt kehtib printsiip, et mida suuremal määral on inimese genoomis neid konkreetseid geenivariante, seda suurem on ka tõenäosus haridusredelil kõrgemale jõuda. Kõik need geenivariandid mõjutavad hariduse omandamist aga kaude, peamiselt läbi aju närvirakkude vahelise info ülekande. Info liikumine ja salvestamine mõjutab aga juba inimese mälu ja iseloomu ning isiksuse tüüp omakorda hariduse omandamist (mälu, püsivus, õpihimu).

Tagasi üles