Euroopa Kohtu vastuoluline otsus: GMO on GMO ja erandeid olla ei saa

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Taimearetus.

FOTO: Fabio Muzzi/AFP/Scanpix

Hoolimata täppisaretuse propageerijate lobitööst ja ka Euroopa Kohtu kohtujuristi juriidilisest hinnangust otsustas Euroopa Kohus, et ülitäpsete geenitehnoloogiate abil tehtud muudatustega organismid tuleb siiski GMOks liigitada.

Nimelt tuli Euroopa Kohtu kohtujurist kevadel välja juriidilise hinnanguga, mille järgi ei ole õige CRISPRi ja teiste täpsete geenitehnoloogiate kasutamist nn traditsiooniliste GMOdega ühtemoodi reguleerida. Kuivõrd tavaliselt võtab kohus sedalaadi hinnanguid ka arvesse, oodati eriala ringkondades ka peagi algavat seaduse erisuste loomist. Uute ja täpsemate geenitehnoloogiate tekitatud olukorrast kirjutas Postimees juba märtsikuus.

Küsimus on definitsioonis: kehtiva seaduse järgi loetakse geneetiliselt muundatud organismiks kõik taimed, mille pärilikkustegureid on muudetud viisil, mis ei ole looduslikul teel võimalik. Kohtujuristi esitatud ettepanekute järgi võiks aga täpsete või geeni vaid osaliselt muutvate tehnoloogiate puhul teha erisuse ning tituleerida need hoopis genome editing’iks. Tegemist on pisikeste muudatustega, nii väikestega, et sellised muutused võivad tekkida ka looduslikul teel. Eesti keeles võiks seda nimetada näiteks geeni parandamiseks.

Paraku tegi kohus seekord oma tavapraktikas erandi ja otsustas kohtujuristi soovitustest mitte lähtuda, kirjutab BBC. Otsusega kaasnenud pressiteates selgitas kohus, et «mutageneesi teel saadud organismid on GMO direktiivi tähenduses GMOd (geneetiliselt muundatud organismid – toim). Sellest tulenevalt kuuluvad need organismid ka GMOde direktiivi alla ning neile kehtivad selles direktiivis kehtestatud kohustused.»

Mõistagi valmistas otsus pettumuse teadlastele, kes plaanivad kasutada täpseid geenide mõjutamise tehnoloogiaid, nagu CRISPR-Cas9, uute taimesortide aretamiseks. Näiteks Rathamstedi Instituudi professor Johnathan Napier nimetas seda BBC-le antud intervjuus «väga suureks pettumuseks», mis «takistab Euroopa innovatsiooni, mõjukust maailmas ja teaduse arengut».

Samuti Rathamstedis töötav professor Nigel Halford tõi välja, et tegemist on teaduspõhiste andmete ja biotehnoloogia organisatsioonide palvete eiramisega. «Kui Euroopa Liidu Nõukogu ja Parlament selle otsuse nüüd vastu võtavad, siis peaks see Euroopat veel 20 aastat tagasi. Oleme juba praegu terve põlvkonna võrra teistest piirkondades maha jäänud ning noored kolivad tööle muudesse maadesse, kus terve mõistus ja teaduslikud tõendid on jätkuvalt au sees,» ütles Halford.

Tagasi üles