Ametlik: Marsilt avastati esimene püsiv veekogu

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Vesi avastati Marsi lõunapooluse liustike alt.

FOTO: NASA / Reuters / Scanpix

Punase planeedi lõunapooluse jääkilbi all asuva soolajärve läbimõõt on umbes 20 kilomeetrit ja tegemist on esimese kinnitatud püsiveekoguga Marsil.

Vee olemasolu Marsil on üks kosmoseavastuse ja punase planeedi võimaliku koloniseerimise põletavamaid küsimusi. Senised teadusuuringud, mida on läbi viinud näiteks NASA erinevad kulgurid, on näidanud, et kunagi on planeedil tõepoolest olemas olnud voolava veega veekogud.

See kõik jääb aga planeedi kaugesse geoloogilisse minevikku, mil kogu Marsi keskkond oli teistsugune Praeguseks on Marss nõnda palju jahtunud ja tema atmosfäär on niivõrd hõredaks jäänud, et vett leidub vaid pooluste lähistes jääkihtides. Ühe sellise jääkihi seest NASA Mars Express Orbiterile kuuluv Marsise radar järve leidiski, kirjutab BBC.

Piirkond Marsi lõunapooluse lähistel, kust järv avastati. Keskmisel ja parempoolsel joonisel tähistavad sinised toonid piirkonda, kus radariandmete põhjal võib oletada vee olemasolu.

FOTO: Context map: NASA/Viking; THEMIS background: NASA/JPL-Caltech/Arizona State University; MARSIS data: ESA/NASA/JPL/ASI/Univ. Rome; R. Orosei et al 2018

Kuigi järv ei ole oma pindalalt kuigi suur –tema läbimõõt jääb ligi 20 kilomeetri piiresse – on tal piisavalt sügavust (vähemalt 1 meeter), et klassifitseerida eraldiseisvaks veekoguks ja mitte jää ja kivi vahele jäänud sulaveeks. Sarnaseid jääaluseid järvi on teada ka Maa poolustelt.

Avastuse teeb eriti oluliseks tõsiasi, et just vedela vee olemasolu on üks peamistest kriteeriumitest, mille järgi hinnatakse planeetide elukõlbulikkust. Lisaks on vesi ka võtmetähtsusega ressurss juhul, kui inimkond peaks tõepoolest jõudma Marsi külastamise või koloniseerimiseni.

Maavälise elu osas ei tähenda seekordne avastus aga veel midagi kuigi konkreetset. Seda, et võimalikud eluvormid on tõenäoselt koondunud just Marsi pinna alla, on teadlased oletanud juba aastaid. Kuigi nüüd on vee olemasolu ammendavalt kinnitatud, ei tähenda see aga kuigi palju enamat. Küll aga näitab see teadlastele kätte piirkonna, kust võimalikku maavälist elu otsida.

Samas ei pruugi avastatud vesi isegi elukõlbulik olla, kuna sügaval jää all peab tema temperatuur olema arvutuslikult vahemikus -10st -30 °C’ni ning sellise külma käes vedelas olekus püsimiseks peab see olema erakordselt soolane. Samas on selge, et avastatud veekogu väärib tähelepanu ja edasist uurimist.

Tagasi üles