TÄNA AJALOOS ⟩ Sündis jõutõstja, mitu olümpiarekordit püstitanud Gustav Ernesaks

1921 tuli Ernesaks 378,1 kg Eesti tõstmises meistriks. Sellel võistlusel esindas ta Tallinna Valvajat.

1. maailmameistrivõistlused tõstmises toimusid 1922. aastal Tallinnas. Võistlused peeti viies tõsteviisis, mille tulemused liideti. Ernesaks võistles sulgkaalus (kuni 60 kilogrammi). Esimese võistluspäeva järel juhtis eestlane Alfred Schmidt šveitslase Heinrich Grafi ees, kuid teisel päeval esitas Graf protesti, paludes Schmidti uuesti kaaluda. Selgus, et Schmidt on ettenähtust siiski 0,2 kilogrammi raskem, ja ta diskvalifitseeriti. Graf võitis suure eduga, kuid kaks medalit tuli siiski Eestisse. Karl Kõiv sai 367,5 kiloga hõbeda ja Ernesaks 365 kiloga pronksi, kuigi edestas Kõivu kolmes tõsteviisis.

1924. aasta suveolümpiamängudel Pariisis saavutas Ernesaks sulgkaalus 6. koha. Tema tulemused olid 60 + 80 + 67,5 + 72,5 + 92,5, kokku 372,5 kg. Ühtlasi saavutas Ernesaks 9 olümpiarekordit. Kolm eesti tõstjat on veel rohkem olümpiarekordeid püstitanud: Alfred Neuland 14, Harald Tammer 13 ja Jaan Kikkas 10. Ühe käega rebimises saavutas Ernesaks 60 kg. Ühe käega tõukamises püstitas ta kolm olümpiarekordit: 72½, 77½ ja 80 kg. Surumises püstitas ta samuti kolm olümpiarekordit: 60, 65 ja 67,5 kilogrammi. Rebimises püstitas ta olümpiarekordi 72 kilogrammi ja viievõistluses 372 kilogrammi. Kuid tema rekordid ületati juba samal võistlusel.

Ernesaks võistles ka maadluses, kuigi sel alal ei pääsenud ta kunagi Eesti koondisse. 1925 tuli ta kärbeskaalus Eesti meistriks klassikalises maadluses.

2. augusti sündmused Eestis:

1560 – Vene-Liivi sõda: toimus Härgmäe lahing

1561 – Erik XIV konfirmeeris Stockholmis Harju, Viru ja Järva aadli privileegid. Tallinna kirikupea (superintendendi) järelevalve alla anti ka maakogudused, sellele ametikohale sai Oleviste koguduse pastor Johannes Robertus von Geldern.

1743 – Venemaa Keisririigi ja Eestimaa valitseja keisrinna Jelizaveta Petrovna kuulutas välja surmanuhtluse keelu ning kuni 1762. aastani ei viidud karistusena ühtegi surmanuhtlust täide.

1919 – Pirita jõe basseinis algasid Eesti esimesed meistrivõistlused ujumises.

1923 – pärast kahe kuu pikkust valitsuskriisi kinnitas Riigikogu ametisse Konstantin Pätsi juhitava Põllumeestekogude, Rahvaerakonna, Kristliku Rahvaerakonna ja Tööerakonna esindajatest koosneva koalitsioonivalitsuse.

1929 – senine Prantsusmaa saadik Victor Leon Jaunez lahkus Eestist.

1937 – Luksemburgis Echeternachi linnakeses suri vabadussõjalaste liider Artur Sirk, kukkudes välja hotellitoa aknast.

1941 – major Friedrich Kurg, kelle Saksa sõjaväevõimud olid 14. juulil määranud vallutatud Eesti alade partisanide üldjuhiks, avaldas teadaande vabatahtliku relvaorganisatsiooni Omakaitse loomisest. Selle peamiseks ülesandeks kujunes vahiteenistus.

1943 – sündis näitleja Tõnu Mikiver

1944 – Saksa okupatsioon Eestis: sundmobilisatsioon Saksa armeesse laienes 1926. aastal sündinud noormeestele.

1966 – loodi Tallinna vanalinna riiklik kaitsetsoon

1973 – sündis laulja Andrus Albrecht ehk Bonzo

Ja maailmas

338 eKr – Philippos II kehtestas otsustava võiduga Chaironeia lahingus Makedoonia ülemvõimu Kreeka linnriikide üle

216 eKr – Hannibal purustas Cannae lahingus Vana-Rooma sõjaväe.

1552 – Saksimaa kuurvürst Johann Friedrich I ja Hesseni maakrahv Philipp I vabastati Passau lepinguga vangistusest, luterlastele tagati Saksamaal usulise tegevuse vabadus.

1589 – Jacques Clement mõrvas St. Cloudis Prantsusmaa kuninga Henri III. Kuningas suri saadud haavadesse järgmisel päeval.

1637 – Holland kihutas portugallased välja Aafrika Kullarannikult.

1665 – Prantsusmaa saatis välja ekspeditsiooni Tuneesia ja Alžeeria piraatide vastu.

1824 – Türgi vallutas Kreekalt Ipsara saare.

1914 – Esimene maailmasõda: Saksa väed okupeerisid ilma sõjakuulutuseta Luksemburgi.

1922 – suri ameerika leiutaja Alexander Graham Bell.

1928 – Itaalia kirjutas Etioopiaga alla sõpruslepingu 20 aastaks.

1932 – sündis iiri näitleja Peter O’Toole

1933 – Nõukogude Liidus avati Stalini-nimeline Valge mere-Läänemere kanal

1934 – Adolf Hitler sai Saksamaa füüreriks ja riigikantsleriks.

1934 – paavst Pius XI sõitis puhkusele Castel Gandolfosse; esmakordselt pärast 1870. aastat lahkus ametis olev paavst Vatikanist.

1939 – Albert Einstein teatas kirjas USA presidendile Franklin Delano Rooseveltile, et USA võiks alustada aatomiuuringuid.

1956 – Inglismaa lükkas tagasi Rodeesia ja Njassamaa Föderatsiooni taotluse anda neile eristaatus väljaspool Briti Rahvaste Ühendust.

1963 – USA soovitas ÜRO-l pidada kinni kõik sõjalised tarned Lõuna-Aafrika Vabariiki rassilise eraldatuse poliitika tõttu selles riigis.

1971 – USA lubas toetada Hiina Rahvavabariigi ÜROsse astumist, kuid teatas samas, et on vastu Hiina Vabariigi ÜROst väljaarvamisele.

1980 – Itaalias Bologna raudteejaamas toimus pommiplahvatus, hukkus 85 inimest ja vigastada sai üle 200.

1988 – Nõukogude sõjavägi näitas Ameerika kaitsesekretärile Frank Carluccile uut ülisalajast pommitajat Tupolev Tu-160t.

1990 – Iraagi okupatsioon Kuveidis: pärast vaidlusi nafta ja piiride üle vallutasid Iraagi tankid ja jalavägi Kuveidi, Kuveidi kuninglik perekond põgenes Saudi Araabiasse, USA president George H. W. Bush mõistis rünnaku hukka kui varjamatu agressiooni.

1991 – president Bush tegi teatavaks, et septembris USA-s kavandatavate Kreeka ja Türgi läbirääkimiste eesmärk on lahendada Küprosega seotud lahkarvamused.

1992 – kaitsejõud arreteerisid Alžeerias 50 relvastatud islami ekstremisti ja võtsid oma valdusse peidikud 130 pommiga.

1993 – Horvaatia iseseisvussõda: serblased lasksid puruks silla, mis oli ainus maismaaühendus Lõuna-Dalmaatsia ranniku ja ülejäänud Horvaatia vahel.

1994 – Bosnia sõda: Serbia ütles Bosnia serblastele, et nood võtaksid vastu rahuplaani või süüdistuse kuriteos oma rahva vastu.

1995 – Saudi Araabia kuningas Fahd vahetas välja oma nafta- ja rahandusministri – olulisim muudatus tema valitsuses alates tema võimuletulekust 1982. aastal.