Looduse veidrus: Florese saar muudab seal elavad inimesed kääbusteks

Liang Bua koobas Florese saarel, kust leiti ka Homo floresiensise jäänused.

FOTO: Achmad Ibrahim / AP / Scanpix

Värskest uuringust selgub, et kunagi Florese saarel elanud «kääbikud» ei kandnud nüüdisaegsetele saarlastele üle väikse kasvu geene, vaid kääbuskasvu põhjustab hoopis saar ise.

Kunagi tänapäeva Indoneesias Florese saarel elanud inimliik Homo floresiensis on teadlastele aastaid huvi pakkunud, kuna tegemist on suuresti müstilise liigiga. Need pisikesed, kehaehituselt veidi «Sõrmuste isanda» raamatutest ja filmidest tuttavaid käänikuid meenutavad inimesed, avastati alles võrdlemisi hiljuti ning seniajani ei ole ammendavalt teada, mille tõttu nad välja surid. Ühe võimaliku seletusena on muidugi välja käidud võimalus, et neile pidi saatuslikuks saama Homo sapiens’i sinnamaile jõudmine, kirjutab Smithsonian Magazine.

Huvitaval kombel on aga ka tänapäevased saarlased väga väikest kasvu ehk pügmeed, mis tekitas antropoloogides mõistagi kahtlust, et ega väikene kasv pole äkki ürgsetelt «kääbustelt» nüüdisinimestele edasi pärandatud.

Värskes teadusajakirjas Science avaldatud geeniuuringust selgub, et paraku see niimoodi ei ole – kuigi tänapäeva floreslaste geenides leidub nii neandertallaste kui ka Denisova inimese geneetilisi mõjusid, ei leitud nende genoomist ühtegi märki varasest ristumisest Homo floresiensis’ega. Tegemist ei saa olla ka metoodikaveaga – otsingus osales kokku kolm DNA-laborit, kuid keegi ei suutnud geenimõjusid tuvastada.

Tulemusel on kaks olulist tagajärge. Esiteks on Homo floresiensis’e osas toimunud aastaid tõsiseid vaidlusi, et kas tegemist oli ikkagi omaette inimliigiga või hoopis nüüdisinimese alamliigiga. Uue uuringu tulemused näivad toetavat pigem eraldi liigi lähenemist.

Teine järeldus on aga seotud saare endaga. Nimelt näitab tõsiasi, et saarel on eraldiseisvad populatsioonid kaks korda väikesekasvuliseks arenenud, Florese enda ootamatut evolutsioonilist mõju. Miski saare on nimelt tekitanud inimpopulatsioonides lühikest kasvu soosiva valikulise surve. Mis see täpselt oli, ei oska teadlased veel aga muidugi oletada.

Uuring ilmus ajakirjas Science.

Loe ka neid

Tagasi üles