Astronoomid tabasid järjekordse süvakosmosest pärineva raadiolainete purske

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

FOTO: Mike Hutchings / Reuters / Scanpix

Seekord salvestatud ligi 500 miljoni Päikese energiaga raadiopurskeid eristab teistest seni tabatutest erakordselt madal sagedus.

Iga natukese aja tagant salvestatavad kiired raadiopursked (ingl Fast radio bursts – FRB) on astronoomias jätkuvalt ühed müstilisemad nähtused, mille päritolu osas valitseb jätkuvalt suur segadus. Arvutused on näidanud, et need tulevad kusagilt süvakosmosest ning neid väljutavad plahvatused peavad olema niivõrd võimsad, et eritada vaid mõne millisekundiga ligi 500 miljoni Päikese jagu energiat, kirjutab Science Alert.

Kuna raadiopursked on reeglina vaid ühekordsed sündmused, on ka nende päritolu tuvastamine jätkuvalt keeruline ettevõtmine. Seni on teada vaid üks kord, kus samast kiirgusallikast on tabatud kaks kiiret raadipurset, mis võimaldas ka esmakordselt kindlaks teha allika asukoha ja allika, milleks osutus kauges galaktikas asuv kvasar.

Seekordne avastus on aga järjekordne uus anomaalia. Nimelt avaldas grupp kanada teadlasi ajakirjas The Astronomer’s Telegram raporti, kus kirjeldab 25. juuli hommikul tabatud veidrat kiiret raadiopurset sagedusega 580 megahertsi, mis teeb sellest ka esimese raadiopurske, mille sagedus jääb alla 700 megahertsi.

Kuigi Astronomer’s Telegrami näol on tegemist tunnustatud teadlaste väljaandega, ei ole seal avaldatud artiklid siiski eelretsenseeritud ehk teiste teadlaste poolt üle kontrollitud ning seega on võimalik, et seekordne avastus osutub siiski mõõteveaks. Näiteks osutus üks 1998. aasta raadiopurse 17 aastat hiljem, kui teadlased andmete kontrolli ette võtsid, hoopis uurimisjaama mikrolaineahju mõjuks.

Pursete allika osas on jätkuvalt kõik võimalik – tegemist võib olla neutrontähtede, mustade aukude, pulsarite või ka muude erinevate tähtede elutsükli jooksul esinevate nähtustega.

Tagasi üles