Stonehenge'i maetud inimesed ei pärinenud tänaselt Inglismaalt

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Kiviaegse monumendi Stonehenge'i ehitamise põhjus on siiani saladus. Kuid vähemalt osad rajajad pidi pärinema hoopis kauge Wales'i rannikult.

FOTO: Alex Milan Tracy/Sipa USA/Scanpix

Säilmete keemiline analüüs näitab, et ikoonilise Stonehenge'i juurde maetud inimesed pärinesid sadade kilomeetrite kauguselt Wales'ist. Uus analüüs tõendab veenvalt, et ka põletusmatuse läbi kõrbenud luudest saab eraldada piisavalt materjali määramaks säilmete päritolu.

Stonehenge koosneb suures osas kahest eri sorti kivimist, millest ühe said muistsed meistrid kätte vaid mõnekümne kilomeetri kauguselt. Kuid nõndanimetatud sinikivid pärinevad kiviaegsetes mastaapides peaaegu maa teisest otsast, Walesist. Stonehenge'i ligidalt on avastatud ka umbes 15 inimese säilmed, kelle päritolu aga teada polnud. Senised meetodid lihtsalt ei suutnud määrata põlenud säilmete päritolu, sest tuleriit, mis kohati võib leegitseda lause 1000 kraadise kuumusega, hävitab kõik orgaanilise materjali, vahendab The Guardian.

Ajakirjas Nature Scientific Reports avaldatud uurimustöö autorid leidsid sellest pimekohast väljapääsu. Kergemad elemendid, nagu süsinik, lämmastik, hapnik, millest koosnevad säilme orgaanilised koostisosad, tõesti põlevad ära. Kuid nagu selgub uurimusest, võib põletamine hoopis kaasa aidata erinevate anorgaaniliste ühendite säilimisele. Stonehenge'i juurest leitud luukillud määrati süsinikust seitse korda raskema strontsiumi isotoope analüüsides. Luu põlemine oli muutnud selle struktuuri ning killu sees säilisid strontsiumi isotoobid üllatavalt hästi.

Stonehenge'i juurde maetud luukillud pärinevad strontsiumi isotoopide analüüsi kohaselt hoopis Wales'ist.

FOTO: UCL/SWNS.com/Scanpix

Strontsiumi abil sai kindlaks teha, et ligi viis tuhat aastat tagasi surnud inimesed veetsid oma elude viimased aastad Walesis, Preseli küngaste lähistel, kust ka kivimonumendi materjal pärineb. Kuid ei maetute ega kivide päritolu ei seleta, miks kiviaegsed Briti saarte asukad selle ehitise rajasid. Varasematest uuringutest on teada, et nõndanimetatud sinikivid raiuti maa seest välja sadu aastaid varem kui rajati Stonehenge. Miks need hiljem kaugele Wessexi väljadele viidi, ei ole teada. Ühe teooria kohaselt transportisid inimesed kivid sadade kilomeetrite kaugusele, et rajada sinna uus pühapaik, kuid miks sääraste segaste eesmärkidega ränkrasket tööd ette võtta, ei oska keegi täna arvata.

Tagasi üles