Uuring: kliimamuutuste takistamiseks tuleb metsasid hoida, mitte bioenergiaks maha raiuda

FOTO: Arvo Meeks / Valgamaalane / Scanpix

Kuigi süsihappegaasi atmosfäärist eemaldamiseks uute lahenduste leidmine on oluline, näitavad ajakirjas Nature Communications ilmunud uuringu tulemused, et olemasolevate metsade kaitse on tõenäoselt olulisemgi.

Bioenergiaga kliimamuutuste vastu võitlemise loogika on küllaltki lihtne – teatavasti seovad kõik kasvavad taimed atmosfäärist süsihappegaasi ning koguvad selle arvel biomassi, mida on omakorda võimalik energia saamiseks ära kasutada näiteks puidu põletamise või energiavõsast elektri tootmisega.

Mõnedki visionäärid on toonud välja just bioenergeetikat ja energiavõsa kui võimalikke lahendusi võitluses kliimamuutustega – biomass põletamisel tekkivat süsinikku võiks salvestada maa all ja nii eemaldaks kogu süsteem atmosfäärist kasvuhoonegaase.

Ajakirjas Nature Communications ilmunud uuringu tulemused manitsevad aga ettevaatusele, kirjutab The Independent. Nimelt oleks kliimamuutuste vääramiseks vajaliku koguse süsihappegaasi atmosfäärist eemaldamiseks vaja katta biovõsaga ligikaudu kahe India pindala, mis tekitab aga täiesti uusi probleeme. Suurem osa haritavast maast on niigi juba kasutuses ning vajaliku mahu täis saamiseks tuleks minna maailma metsade kallale.

Exeteri Ülikooli kliimateadlasele Anna Harperile ja kolleegidele pakkuski huvi, et kas selline lähenemine oleks otstarbekas. Analüüsist tuli välja, et süsinikubilansi tasakaalustamise mõttes ei oleks sellisest lähenemisest kasu.

«Asi ei ole selles, et biomass oleks paha või et see ei töötaks, aga me ei peaks lihtsalt nii suurel määral metsasid maha raiuma,» ütles Harper The Independentile. Uuringu tulemuste kohaselt oleks olemasolevate puude hoidmisest ja uute juurde istutamisest rohkem kasu. Teatud piirkondades oleks ka biovõsa ja süsiniku talletamine siiski otstarbekas.

Loe ka neid

Tagasi üles