Viis vastust kimbutavate herilastega toime tulemiseks

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

FOTO: Karli Saul / SCANPIX

Kuna praegu kimbutavad herilased nii aias kui ka välikohvikutes, uuris ERR Novaatori toimetus, et kas neist on meile ja loodusele üldse kasu ning millal on herilasepüüniste valmistamine õigustatud.

Selle, kui palju on herilasi, määrab ära mai, juuni ja juuli ilm. Soe ja kuiv ilma soodustab pesakondade arengut. Seetõttu on sel aastal herilasi lihtsalt palju. Siiski mitte erakordselt palju, selgitas Tartu Ülikooli zooloogia teadur Villu Soon ERR Novaatorile.

Eelmisel aastal, mil oli kevad ja suvi niiske ning jahe, oli herilasi vähem. Seda enam tuleb inimestele taas augustikuus meelde, et herilased tulevad kimbutama ning tundub, et neid on eelmiste aastatega võrreldes rohkem.

Vastupidiselt rahva seas levivale müüdile pole aga herilased meemesilastest agressiivsemad. «Inimesed kardavad neid, kipuvad kätega vehkima ja selle tulemusena läheb ka herilane närvi. Teise võimalusena satuvad inimesed nende pesa lähedale. Selle kaitsmine on loomulik. Teeksime sama, kui mõni suur elukas meie kodu lõhkuma tuleks,» räägib Marika Mänd, Eesti Maaülikooli vanemteadur. Üldiselt kurdetakse tema mäletamist mööda herilaste rohkuse tõttu igal aastal.

Millised abivahendeid teadlased herilastega hakkama saamiseks soovitavad, loe lähemalt ERR Novaatorist

Tagasi üles