Ametlik: kliimamuutused on Eestisse toonud uue liblikaliigi

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Буроглазка мегера или краеглазка мегера.

FOTO: Jörg Hempel/CC BY-SA 3.0/Wikipedia

08. augustil 2018 püüdis Tartu Ülikooli teadlane Andro Truuverk kinni esimese kirju-tumesilmiku e. Lasiommata megera, teatas Tartu Ülikooli loodusmuuseum. Liblikas leiti Treimanist, Pärnu maakonnast.

«Tegemist on tõepoolest antud liigi esmaleiuga Eestis. Varem on kõnealust liblikat kõige lähemal meile kohatud Põhja-Lätis,» rääkis liblika avastanud TÜ zooloogia õppetooli doktorant ja TÜ loodusmuuseumi peaspetsialist Andro Truuverk.

Ta lisas, et lõuna poolt Lätist meile levimine oli siiski oodatud sündmus, kuivõrd tõenäosus, et ta siia lõpuks jõuab oli kõrge. «Lätis on antud liik muutunud juba nõnda tavaliseks, et levimine põhja poole oli vaid aja küsimus, mille juhtumisele aitas kindlasti kaasa ka harjumatult soe suvi,» kinnitas teadlane koerlibliklaste sugukonda kuuluva liblika Eestisse jõudmise tagamaid.

«Kesk- ja Lõuna-Euroopas üsna levinud liigi Eestisse jõudmisel on seos kliimamuutusega, sest on näha üha uuesti kordumas sama mustrit: lõuna pool meie lähinaabruses Lätis ja Leedus levinud haruldane liik muutub seal üha tavalisemaks ja leitake lõpuks ka meilt. Suur hulk lõpuks ka Eestist leitud liike ongi siia püsivalt elama asunud. Usun, et kirju-tumesilmikuga läheb samaviisi,» sõnas Tartu Ülikooli entomoloogia õppetooli teadur Erki Õunap.

Õunap lisas, et erakordseks teeb praeguse leiu asjaolu, et tegu on päevaliblikaga. Uusi liblikaliike, nii suur- kui pisiliblikaid, leitakse Eesti faunale pigem iga aasta, kuid enamik neist on hämarikuliblikad. Eestist teada olevast umbes 1000 suurliblika liigist on nüüdseks 114 päevaliblikad.

Eelmine Eesti faunale avastatud päevaliblikas oli tutt-kasspunnpea e. Carcharodus flocciferus, kes leiti riigi lõunapiirilt 1995. aastal.

Kirju-tumesilmiku leid on kantud ka eElurikkuse andmebaasi.

Tagasi üles