Inimese eellase suretas välja muutuv kliima ja lihtlabane laiskus

Arheoloog Seri Shipton teostamas väljakaevamisi Saudi-Araabias.

FOTO: Austraalia Riiklik Ülikool

Inimese eellane Homo erectus suri värske uuringu kohaselt välja lihtlabase laiskuse tõttu. Arheoloogilised leiud Araabia poolsaarel näitavad, et kuigi varajasel kiviajal oli Homo erectus'el ligipääs kvaliteetsele materjalile, valmistasid meie eellased tööriistu ikkagi suvalistest ettejuhtuvatest kividest.

Austraalia riikliku ülikooli arheoloogid järeldasid leidude põhjal, et erinevalt hilisemast neandertallasest või Homo sapiensis't, valmistasid püstised inimesed tööriistu kõige lihtsamal võimalikul viisil. Muistsete asulakohtade ligiduses, kõrgematel küngastel ning kaljudel, leidus küll ohtrasti kvaliteetset materjali, millest tööriistu valmistada, ent meie eellane lihtsalt ei vaevunud nõnda kõrgele ronima, nõnda kaugele kõndima. Pihukirved ihuti valmis pehmematest ja rabedamatest kividest kodu kõrval.

Uuringut juhtinud arheoloog Seri Shiptoni sõnul ei olnud Homo erectus'e mõttelaad maadeavastajate-vallutajate inimeste oma ning arvatavasti sai see rahumeelsus või laiskus koos kuiveneva kliimaga neile ka lõpuks saatuslikuks. Kui kõrbed laienesid, jõed-ojad-järved kokku kuivasid, ei kolinud Homo erectus karmistuvalt kodumaalt ära vaid jäi sinna pidama, asulad vaikselt hääbumas. Homo erectus ei muutnud ka oma käitumist kliimamuutusele vastavaks, leiud näitavad, et kuigi meie eellase tehnoloogia muutus üha kasutumaks ei muutnud nad oma käitumist vaid rakendasid neid samu tehnikaid üle ja üle.

Homo erectus'e laiskusele hinnangu andnud teadustöö ilmus veebiväljaandes PLOS One.

Populaarne

Tagasi üles