Mis on eile Maalt lahkunud Parkeri päikesesondi eesmärk ja kuidas ta tähe kiirguses ära ei sula? (3)

Hans Alla
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile tõusid kanderakettide jõul ilmaruumi Eugene Parkeri nimeline kosmosesond. Parkeri sondi ülesandeks on uurida Päikese saladusi.
Eile tõusid kanderakettide jõul ilmaruumi Eugene Parkeri nimeline kosmosesond. Parkeri sondi ülesandeks on uurida Päikese saladusi. Foto: Red Huber/Orlando Sentinel/TNS/Sipa USA/Scanpix

Eile, Florida varahommikul, startis Päikese poole NASA kosmosesond Parker, mis peaks sukeldudes Päikese krooni saatma maistele teadlastele enne teadmata informatsiooni meie kodutähe kohta. Väikese auto suurust seadeldist kaitseb Päikese kuumuse eest aastate pikkuse leidliku töö viljad. Parkeri sond jõuab Päikesele lähemale kui ükski teine inimese loodud objekt kunagi.

Parkeri sondi eesmärk on välja selgitada 60 aastat tagasi püstitatud küsimused Päikese loomuse kohta. Eugene Parker, kelle järgi sond nimetati, sõnastas aastal 1958 kolm fundamentaalset küsimust, millele ilma füüsiliselt Päikese kroonis tehtud mõõtmisteta vastata ei saa. Mis põhjustab Päikese krooni ja miks see on ligi 300 korda tulisem kui tähe pind? Mis käivitab kogu tähesüsteemi läbivaid päikesetuuli? Viimaks, mis annab päikeseosakestele nende ülisuure kiiruse, liiguvad nad läbi ilmaruumi ligi poole valguskiirusega, täpsustas kosmoseagentuur.

Parkeri sond saadab kavatsuste kohaselt Maale selle kõige kohta informatsiooni järgmise seitsme aasta jooksul. Sond lendab hetkel Veenuse poole, kus on plaanis kasutada planeedi gravitatsiooni, et sond Päikese pool suunata. Seejärel peaks sond novembri alguses jõudma Päikese krooni, kus saab teha esimesed mõõtmised. Päikese enda pinnast on aparaat ka siis kaunis kaugel, 24 miljonit kilomeetri eemal. Seitsme tööaasta jooksul lendab sond Päikesest veel 24 korda mööda, kasutades suuna muutmiseks nii tähe kui Veenuse arvestatavat külgetõmbejõudu.

Parkeri sond juuli alguses, saades viimast lihvi enne starti.
Parkeri sond juuli alguses, saades viimast lihvi enne starti. Foto: Ed Whitman/AP/Scanpix

Kõige viimasel möödalennul peaks sond jõudma Päikese pinnale tunduvalt lähemale, 6 miljoni kilomeetri ulatusse. Selleks ajaks on Parkeri sondi näol tegemist kõige kiirema inimese loodud objektiga kõiksuses, sond kihutaks natuke aeglasemalt kui 700 000 kilomeetrit tunnis.

Päikese krooni moodustavad osakesed on ülimalt kõrge temperatuuriga, kohati võib see tõusta üle miljoni kraadi. Kuid, füüsikute argoos, ei ole see väga kuum. See tähendab, et Päikese kroon on äärmiselt hõre, selle osakesed asuvad teineteisest kaunis kaugel. Seega objekt, mis krooni satub, puutub nendega kokku suhteliselt harva ning selle temperatuur tõuseb vähem. Seda näiliselt vastuolulist olukorda saab võrrelda kuuma ahju ja kuuma vee omavahelise erinevusega. Kui õhk ahjus kuumutada 100 kraadini ning sinna oma käsi pista, siis lühikese aja jooksul ei juhtu käega midagi. Kui aga käsi torgata keevasse vette, siis selle tulemuseks on põletushaavad ja valukarjed. Õhk ahjus, kuigi sama temperatuuriga, on veest palju hõredam ning ei mõjuta ahju pandud kätt nii drastiliselt. Füüsikute kõnepruugis: temperatuur on sama, kuumus erinev. Teadustoimetus ei soovita selle kujundi pädevust oma köögis järele proovida.

Kuid Parkeri sond kuumeneb Päikese kroonis siiski tuhandete kraadideni. Kaitsmaks aparaadi õrnu instrumente katab kogu kaadervärki üle kümne sentimeetri paksune keerukatest süsinikukihtidest kilp. Tänu sellele valitseb sondi sisemuses samaväärne temperatuur kui Eestis tänavu juulis, umbes 30 kraadi. Sond kannab endal ka seadmeid, mis asuvad väljaspool kaitsvat kihti. Nende sulamise ennetamiseks on instrumendid valmistatud titaani, tsirkooniumi ja molübdeeni sulamist ning nende toimimiseks vajalik elektroonika koosneb volframist, kõrgeima teatud sulamistemperatuuriga metallist. Lisaks kõigele sellele kaitsevad sondi ja aparatuuri erinevad jahutussüsteemid.

Astronoom Eugene Parker, kelle töö tõttu sond üldse eile ilmaruumi saadeti, viibis ka ise stardi juures. Emeriitprofessor vaatas omanimelise sondi lendu vaikiva imestusega, mida raamisid mõneti sobivalt kõrvalolijate ameerikalikud juubeldused.

Kommentaarid (3)
Copy
Tagasi üles