Teadusuuring: Panama paberid varjavad laiaulatuslikku looduse laastamist

Kaur Maran
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ebaseaduslikult raiutud metsamaterjali töötlemine saekaatris Brasiilia Rondonia osariigs Porto Velho piirkonnas.
Ebaseaduslikult raiutud metsamaterjali töötlemine saekaatris Brasiilia Rondonia osariigs Porto Velho piirkonnas. Foto: Nacho Doce / Reuters / Scanpix

Värske ülevaade näitab, et Panama paberitest ilmnenud rahapesu jäljed viivad muu hulgas Amazonase vihmametsa raadavate ja röövpüüki tegevate riiulifirmadeni.

Amazonase metsaraiesse investeerivatest firmadest on kokku 68 protsenti riikidest, kus maksu maksma ei pea. Ebaseadusliku kalapüügi on nende osakaal veelgi suurem, ulatudes peaaegu 70 protsendi piirini. Ajakirjas Nature Ecology and Evolution avaldatud uuringu autorite hinnangul võib maksuparadiiside võimaldatud maksudega nihverdamist seega lugeda koguni keskkonna hävitamise subsideerimiseks, kirjutab BBC.

Tegemist on esimese kokkuvõtteuuringuga, mis näitab selgelt maksude «optimeerimise» keskkonnamõjusid. Eriti oluline on see maailma vihmametsade hävingu puhul. Nimelt näitab analüüs, et kui vahemikus 2000-2011 investeeriti Amazonase metsade asemele rajatavatesse soja- ja lihatööstustesse 27 miljardit dollarit, siis sellest 18 miljardit jõudis sinna maksuparadiisidest. Kõige olulisem päritolumaa oli seejuures Kaimanisaared.

Uuringut juhtinud Stockholmi Vastupidavuskeskuse teadlane Victor Galaz rõhutas BBC’le antud intervjuus, et samas ei ole siin tegemist millegi otseselt ebaseaduslikuga. Uuringu eesmärkki oli tema sõnul ennekõike maksuparadiiside keskkonnamõjude hindamine. Hetkel näitavad tulemused selgelt, et Kaimanisaarte, Belize’is, Panamal ja mujal registreeritud firmad panustavad oluliselt loodust kahjustavate tegevuste rahastamisesse.

«Kalatööstuse väärtusahelate ülemaailmne ulatus, keerukad omandistruktuurid ja mitmete rannikuäärsete riikide piiratud võimalustega valitsused teevad kogu sektori maksuparadiiside jaoks kergeks saagiks,» selgitas uuringu kaasautor Henrik Österblom Stockholmi Vastupidavuskeskusest. Selliste olude kokkulangemisel tekibki olukord, kus maksuparadiisid osutuvad metsatööstuste, lihafarmerite ja röövpüüdjate jaoks kaudseks toetajaks.

Omamoodi on tegemist õppetunniga raha liikumise läbipaistvuse olulisusest. Probleemi lahendamiseks peab esimeses järjekorras selle olemasolu tunnistama.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles