/nginx/o/2018/08/15/11228463t1h2df0.jpg)
NASA kosmoseaparaadi New Horizons andurid tabasid Päikesesüsteemi äärealas asuva Kuiperi vöö piirkonnast pärineva veidra ultraviolett-kiirguse, mis viitab Päikesesüsteemi ümbritseva tiheda vesinikust gaasikeha olemasolule.
Päikesesüsteemi servalt tabati senitundmatu hiiglaslik vesinikukiht
/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
15. august 2018, 15:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegemist võib olla meie tähesüsteemi vesinikust ümbrisega, millest teiselpool algab juba tähtedevaheline avakosmos. «Näeme läve, mis eraldab Päikese ümbrust ja ülejäänud Linnutee galaktikat,» selgitas Southwest Research Institute’i ja New Horizonsi ühises uurimisrühmas osalenud astronoom Leslie Young Science Newsile.
Vastupidiselt levinud arusaamale ei valitse kosmoseruumi täielik vaakum ning enamasti on väga nõrk rõhk siiski olemas. Teatud survet avaldab näiteks päikesetuul, mis ei ole teatud kaugusel aga enam piisavalt tugev, et tähtedevahelise ruumi rõhule vastu panna. Seda piiri tuntakse teaduskirjanduses heliopausina ning seda peetakse Päikesesüsteemi n-ö ametlikuks piiriks. Tekkivate tingimuste tagajärjel koguneb selle piiri taha ka piiratud koguses vesinikku, mida on täheldanud ka mitmed varasemad vaatlused.
New Horizonsi avastatud vesinikukeha asub heliopausist aga veel palju kaugemal ning seda on varem «nähtud» vaid ühe korra ligi 30 aastat tagasi Voyageri kosmoseaparaadi poolt. Näib, et mõlemal vaatlusel kogutud andmed on seletatavad tähtedevahelise kosmosetuule ja päikesetuule kokkupuutepinna mõjuga. Vesinikukeha täpne iseloom ei ole veel aga kaugeltki selge ning täpsemate teadmiste saamiseks on vaja ka täpsemaid uuringuid.
Uuring ilmus ajakirjas Geophysical Research Letters.