Veider füüsika: helilained võivad kanda «negatiivset gravitatsiooni»

Pilt on illustreeriv

FOTO: Clemens Humeniuk / PantherMedia / Scanpix

Nii nagu valgus, on ka heli füüsikalisel tasemel vaid massitu lainetus, mis massiga füüsikalisi kehasid kuigi palju mõjutada ei saa. Ometigi on valguse puhul teada, et selle osake footon käitub samaaegselt nii osakese kui ka lainena.

Oma uues teoreetilises mudelis lähtuvad Columbia Ülikooli teadlased kvantfüüsikast ning toovad mängu footonile analoogse helilaine osakese foononi, mis näib kõigele lisaks mässavat ka gravitatsioonijõu vastu, kirjutab Science Alert.

Tegemist ei ole veel kaugeltki tõestatud hüpoteesiga ning õigupoolest ei ole see veel ka üheski eelretsenseeritud teadusajakirjas avaldamist leidnud, katselisest tõestamisest rääkimata. Pigem esitasid füüsikud väljakutse, et mis siis, kui helilained tõepoolest imeväikest negatiivset massi kannaksid? Eelretsenseerimata võrguväljaandes arXiv avaldatud uuringu kohaselt ei olegi see nii hullumeelne idee kui arvata võiks. Vähemasti esialgsete arvutuste kohaselt mitte.

Lisaks on sama teadusgrupp varasemate uuringute käigus näidanud, et foononid võivad tõepoolest mõjutada. Tõsi küll, seda vaid äärmuslikes oludes absoluutse nulli lähedasel temperatuuril, kuid olukorras, kus gravitatsiooni mõju oleks pidanud helilaineid Maa kui gravitatsioonikeskme poole painutama, kaardusid need hoopis ülespoole. Tookord aga veel negatiivsest gravitatsioonist juttu ei olnud, see hüpotees on kerkinud alles hiljem.

Oma argumentatsioonis tuginevad nad matemaatilisele tõestusele ning väidavad, et põhimõtteliselt peaksid kirjeldatud mehhanismid kehtima mitte ainult äärmusliku külma käes, aga ka tavapärastes tingimustes. Kas selline mudel ka kriitikat kannatab, peab selguma juba edasiste uuringute käigus.

Populaarne

Tagasi üles