Muistsed Keenia karjakasvatajad lükkavad ümber ühiskondade arengu teooriad

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Lothagam North'ist leitud hauapanustena maetud helmed.

FOTO: Carla Klehm

Turkana järve ääres elasid 5000 aastat tagasi karjakasvatajad, kes vaatamata oma rahumeelsusele saatsid korda suuri vägitegusid, nende hulgas rajasid monumentaalseid kalmistuid. Haupanused ning matmise viis viitavad arheoloogidele, et Keenia karjused elasid äärmiselt egalitaarsetes kuid väga keerukates kogukondades.

Ameerika Ühendriikide Teaduste Akadeemia toimetistes avaldatud uurimus viskab kinda senistele teooriatele, mille kohaselt tekib ühiskondade arenedes tingimata sotsiaalne kihistumine ning majanduslik ebavõrdsus. Pea-aegu kõik muud keerukad ürgsed ja ka kaasaegsed ehitusprojektid kannavad endal jälgi majanduslikest ja sotsiaalsetest kihtidest. Nende rajajate hulgas olid niiöelda valitsejad-projekteerijad ning need, kes lõpuks plaani palehigis ellu viisid.

Lothagam North’i sammaskalmistut kasutasid sealsed inimesed ligi 700 aasta vältel alates 5000 aasta tagusest ajast. 30 meetrise diameetriga mullast platvormi keskelt on arheoloogid tänaseks leidnud vähemalt 580 inimese säilmed. Pärast matuseid katsid ehitajad hauad kinni ning nende peale rajati suured kivisambad, milles järgi kalmistu ka nimetati, seisab Max Plancki Instituudi teates. Veel rajati kalmu peale ning kõrvale kiviringe ning kääpaid

Lothagam North'i sammaskalmistu tänapäeval.

FOTO: Katherine Grillo

Lothagam North’i maeti läbisegi igas vanuses inimesi, imikutest raukadeni. Kõikide lahkunute juurest leiti hauapanuseid, peamiselt ehete näol. Hauapanused olid kalmus jaotunud ühtlaselt, mitte koondunud paari kindla isiku säilmete ümber. See annab alust arvata, et matjate ja surnute ühiskond oli kaunis võrdõiguslik, kus kõigile, isegi sülelastele, osutati võrdväärset austust.

Lothagam North pole küll ainulaadne ning mujalt Aafrikast ja ka teistest kohtadest üle maailma on leitud monumentaalsete rajatiste jäänuseid, mille pidid tõenäoliselt ehitama võrdõiguslikust tõsiselt võtvad ühiskonnad. Lothagam North’is tehtud väljakaevamised kõigutavad veelgi senist arusaama, et ulatuslike ning keerukate ehitiste rajamiseks peab ühiskond olema ebavõrdne või kihistunud. Näib, et on võimalik ka teine arengutee, millel sammudes säilitab kogukond küttide-korilaste maailma iseloomustava vabameelsuses.

Arheoloogilised tõendid näitavad, et Lothagam Northi kalmistu rajati ajal, mil Turkana järve äärsed rahvad elasid läbi suuri sotsiaalseid muutusi. Järve ääres pikemalt paiknenud kütid-korilased-kalapüüdjad segunesid mujalt saabunud nomaadlike karjakasvatajatega. Karjapidajad tutvustasid kohalikele uusi tehnoloogilise lahendusi. Arvatavasti oli segunemise tulemuseks kirju kogukond, kes igapäevaselt tegutses mitmes vallas ning kõikide leitud märkide järgi sai hakkama märkimisväärsete konfliktideta.

Tagasi üles