Geenianalüüs paljastas kahe muistse inimliigi ristumise

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Denisi koopast leitud luud.

FOTO: T. Higham / SWNS.com / Scanpix

Ligi 40 000 aastat tagasi elasid Lääne-Euroopas neandertallased ja idas Denisi inimesed. Värske teadustöö näitab, et nüüd on meil olemas ka esimene otsene tõend nende kahe inimliigi ristumisest.

Kõnealusest isendist on olemas küll vaid üks väike luutükk, kuid see oli siiski piisav, et Leipzigis asuva Max Plancki Evolutsioonilise Antropoloogia Instituudi teadlased saaksid analüüsida selle ürginimese geene ja teha kindlaks, et kimääri ema pidi olema neandertallane ja isa denislane. Luu füüsiliste omaduste põhjal võib öelda, et tegemist pidi olema vähemalt 13-aastase isendiga.

Väljakaevamised Denisi koopas.

FOTO: IAET SB RAS, Sergei Zelensky

«Õigupoolest teadsime juba varasemategi uuringute põhjal, et neandertallased ja denislased pidid kohati omavahel lapsi saama, aga samas poleks me osanud oodatagi, et meil õnnestub leida reaalsete järglaste jälgi,» ütles uuringu üks juhtivautor Viviane Slon.

Kuna luu põhjal järjendatud genoom sisaldab nii ema kui ka isa liigi kohta käivat informatsiooni, saavad teadlased seda nüüd kasutada mõlema liigi kohta uute teadmiste ammutamiseks. Näiteks on juba praegu teada, et ema pidi olema geneetiliselt sarnasem neandertallaste Lääne-Euroopas elanud gruppidega, mitte aga nendega, kes tegutsesid enne denislaste ilmumist ka teisele liigile nime andnud Denisi koopas.

Vaade Denisi koopast.

FOTO: Bence Viola, Max Planck Institute for Evolutionary Anthropology

Järelikult pidid neandertallased läbi tegema ulatuslikke ida-lääne-suunalisi rändeid.

Geenide uuringust selgus veel sellinegi üksikasi, et ka leitud isendi denislasest isa geenides oli jälgi mitu põlvkonda varasematest neandertallastega ristumistest. Vaid ühe genoomi põhjal saab kindlaks teha mitu eri põlvkondades aset leidnud ristumist.

Uuringut juhtinud eesti juurtega geneetik Svante Pääbo sõnul võib seega järeldada, et neandertallased ja denislased kohtusid tihti ja ristusid oluliselt sagedamini kui seni arvatud.

Uuring ilmus ajakirjas Nature.

Tagasi üles