Ebatavaline avastus: evolutsioon soosib aeglasemate ja laisemate ellujäämist

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

FOTO: Alexander Benedic / Caters / Scanpix

Suur evolutsioonibioloogiline ülevaade näitab, et vähemalt meres elavate molluskite seas on kiirema ainevahetusega liigid ka kiiremad välja surema.

Naljaga pooleks võiks öelda, et teadusajakirjas Proceedings of the Royal Society B avaldatud uuring kordab pea piibellikku tõdemust sellest, kuidas õndsad on tasased, sest nemad pärivad maa. Nimelt analüüsisid Kansase Ülikooli teadlased kokku ligi 300 viimase viie miljoni aasta jooksul Atlandi ookeanis elanud limuseliigi kohta olemasolevaid andmeid ning otsisid seaduspärasid liikide evolutsioonilise edukuse kohta, kirjutab The Guardian.

Üllataval kombel tuli välja, et kõige parem liikide ellujäämise mõõdupuu oli nende ainevahetuse kiirus – mida kiirem oli uuritud tigude, nälkjate või karpide metabolism, seda suurem oli ka tõenäosus olelusvõitluses kaotajaks jääda. Samas ei saa teha üldistust konkreetsete väljasuremise põhjuste kohta, kuna need olid kõigil liikidel siiski erinevad. Küll aga viitab avastus seosele ainevahetuse kiiruse ja liigi püsimise aja vahel.

«Liikide ellujäämise tõenäosus on seda suurem, mida madalam on nende ainevahetuse kiirus. Seega peaks evolutsiooni kontekstis rääkima mitte kohasemate ellujäämisest, vaid hoopis laisemate või vähemalt aeglasemate elujäämisest,» naljatles uuringut juhtinud Kansase Ülikooli ökoloogia ja evolutsioonibioloogia professor Bruce Lieberman. «Tõenäoselt on siin asi selles, et aeglasematel liikidel olid väiksemad toiduvajadused, mistõttu suutsid nad ka raskemad ajad paremini üle elada.»

Tulemuste inimliigile laiendamise osas manitsevad teadlased ettevaatusele. Pigem on tegemist väärtusliku teadmisega looduskaitsebioloogidele, kes saavad seda kasutada tulevikku vaatavates mudelites väljasuremiste prognoosimiseks.

Tagasi üles