Analüüs: Eesti ei täida enamikku teaduse ja arenduse vallas seatud eesmärkidest (2)

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlaste marss Tallinnas 2018. aasta 14. aprillil.
Teadlaste marss Tallinnas 2018. aasta 14. aprillil. Foto: Ardi Truija

Ehkki mitmed Eesti teaduse olukorda kirjeldavad näitajad peegeldavad Eesti teadlaste head taset, jääb suur osa 2020. aastaks seatud teaduse ja arenduse (TA) eesmärke Eestil täitmata, selgub kolmapäeval avaldatud analüüsi tulemustest.

«Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevuse raamprogrammist Horisont 2020 saadi kolme aasta keskmisena elaniku kohta 1,3 korda enam teadusraha kui ELis keskmiselt. Eesti teadus on tugev, koostöö ettevõtlusega ning ettevõtete innovatsioonisuutlikkus aga jätkuvalt madal,» tõdetakse haridus- ja teadusministeeriumi avaldatud 2017. aasta analüüsi kokkuvõttes.

Eesti teadlased publitseerisid 2016. aastal üle 1600 kõrgetasemelise artikli miljoni elaniku kohta, mis on sama palju kui 2020. aastaks seatud eesmärk. «Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegias (TAI strateegia) on aastateks 2014−2020 seatud eesmärk jõuda tasemele, kus 11 protsenti Eesti kõrgetasemelistest teadusartiklitest kuuluks 10 protsendi maailmas enim tsiteeritud teadusartiklite hulka. Viimasel viiel aastal on see olnud 7,4–8,2 protsenti, 2016. aastal 8,0 protsenti,» selgub ülevaatest.

Tugevalt on kahanenud investeeringud teadus- ja arendustegevusse. 

«Nii avalikust kui erasektorist tulevate TA investeeringute tase suhtena SKTsse on viie aasta taguse seisuga võrreldes langenud, erasektori panus on viimasel kolmel aastal püsinud stabiilsena,» seisab uuringu kokkuvõttes.

Kui 2011. aastal investeeriti teadus- ja arendustegevustesse 2,31 protsenti SKTst, siis 2016. aastaks oli see järjepidevalt langenud 1,28 protsendini, sealhulgas on ettevõtlussektori investeeringud langenud 1,48 protsendilt 0,68 protsendile.

Aastaks 2020 on seatud eesmärgiks, et erasektori TA kulutuste osakaal moodustaks vähemalt kaks kolmandikku TA kogukulutustest. Osakaaluna SKTst on vähenenud ka avaliku sektori panus.

Eesti teadus ja arendussüsteemi eripära on kõrge projektipõhisus ehk baasrahastuse väike osakaal ja välismaiste rahastusallikate ehk peamiselt Euroopa Liidu tõukefondid ja programmi Horisont 2020 rahade suur osakaal teaduse rahastamises, eriti avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse puhul, märgitakse ülevaates.

Samas tõdetakse, et Eesti jääb Euroopa innovatsiooni tulemustabelis tugevuselt kolmandasse gruppi, olles viimasel viiel aastal olnud 13.–15. kohal. «Seejuures on Eesti positsioon tabelis pigem nõrgenenud – oleme langenud nn «mõõdukate innovaatorite» gruppi ning 2017. aasta tabeli 15. koht on madalam kui eelmistel aastatel,» öeldakse raportis. Osaliselt on langus seletatav sellega, et 2017. aastal muudeti tabeli koostamise aluseid ning metoodikat indeksite arvutamisel.«Ei ole kuigi tõenäoline, et Eesti jõuaks 2020. aasta eesmärgiks seatud 10. kohani,» lisatakse aga samas.

Uuringust selgub ka, et mõne aasta tagune doktorantide arvu kasv peatub lähiajal ning Eesti ei saavuta 2020. aastaks seatud eesmärki, kus aastas kaitseks kraadi vähemalt 300 teaduste doktorit.

«Doktorikraadi kaitsmiste arv on viimastel aastatel kasvanud tulenevalt kõrgetest vastuvõtunumbritest 2010. aasta paiku. Kasv ei ole jätkusuutlik, sest doktoriõppesse vastuvõtt väheneb,» märgitakse raportis. «Üheks doktoriõppe tulemuslikkuse tõusu aluseks võib saada viimase viie aastaga hüppeliselt kasvanud välisdoktorantide arv ja osakaal: 2017. aastal olid 17 protsenti doktorantidest ja iga kolmas doktorantuuri sisseastuja välismaalane,» selgub analüüsist.

Positiivne on Eesti suutlikkus eksportida kõrgtehnoloogilisi tooteid ja teenuseid. Sellise ekspordi osakaal on viimasel neljal aastal on olnud üle 14 protsendi kogu ekspordist ning 2014. aastal ületas Eesti ELi keskmist ja endale 2020. aastaks seatud sihti – 15 protsenti. «Kõrg- ja keskkõrgtehnoloogiliste sektorite hõive osakaal koguhõives on viimase viie aastaga kasvanud 6,7 protsendilt 8,3 protsendini aastal 2016, 2020. aasta eesmärk on 9 protsenti. Kaudselt näitab teaduse panust majandusse ettevõtete tootlikkus hõivatu kohta väljendatuna protsendina Euroopa Liidu keskmisest, mis 2016. aastal oli 71,8 protsenti ning jääb maha 2020. aastaks seatud sihist 80 protsenti,» seisab analüüsi kokkuvõttes.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles