Keemikud uurivad: kui põlevkivituhk osutub ohutuks, saaks sellest väärt eksportkaup

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Tuhamäed Kiviõlis, Ida-Virumaal.

FOTO: Egert Kamenik/Postimees

Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli koostöös alustatav uuring pöörab oma silmad põlevkivienergeetika jäätmetele, põlevkivituhale. Lootust on, et ohtliku jäätmena liigitatud materjal ei ole nõnda ohtlik ning seda saaks kasutada väetise või ehitusmaterjalina.

Põlevkivituhk sisaldab kaltsiumoksiidi, mis reageerides veega võib muutuda tugevaks leeliseks, kaltsiumhüdroksiidiks. Selle tõttu on Eestis põlevkivituhk klassifitseeritud ohtliku jäätmena, ent samas ei kaltsiumoksiid ega ka kaltsiumhüdroksiid ei kuulu ohtlike keemiliste ühendite hulka, vahendavad ERR Raadiouudised.

Eesti Energia keskkonnajuhi Olavi Tammemäe sõnul suunab ettevõte taaskasutuse ligi kaks protsenti põlevkivituhast. Ülejäänu vaid ladestatakse. Kuid sellest jäätmest saaks valmistada erinevaid tooteid, mida tuha ohutuks osutumisel kasutada ja eksportida. Tammemäe nimetab tuha kasutust väetisena, sellest valmistatavaid ehitusplokke ning segu, mille omadused on võrreldavad madalakvaliteedilise tsemendi omaga.

Uuringu käigus on kavas võrrelda põlevkivituha ja kivisöetuha omadusi. Viimane ei kuulu ohtlike jäätmete hulka ning kui põlevkivituha omadused on kivisöe jäätmetega samaväärsed annaks see alust ka põlevkivituhk ohutuks nimetada. 300 000 eurose eelarvega uuringu tulemused võivad olla ka vastupidised ning kinnitada põlevkivituha ohtlikust.

Tagasi üles