Regulaarsete jäävaatluse tulemusel võib väita, et möödunud, 2007/2008. aasta talv oli Läänemerel kõige väiksema jääkatte ulatusega üldse.
2007/2008 – vähima jääkattega talv Läänemerel
27. detsember 2008, 18:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Regulaarsed vaatlused Rootsi ja Soome rannikul algasid 19. sajandi keskpaiku ning Eesti vetes sama sajandi lõpukümnendil, kirjutavad detsembrikuu Eesti Looduses geograaf Heino Mardiste ja hüdroloog Riina Vahter.
Soome mereuurija Risto Jurva taastas 1920.-1930. aastail mitmesuguste kaudsete seoste nagu varasemate õhutemperatuuri mõõtmiste, laevaliikluse algus- ja lõpukuupäevade, tuletornide päevikute, ajaleheartiklite ning muude kirjapanekute alusel Läänemere suurima jääkatte ulatuse aegrea alates 1719/1720. aasta talvest.
Selle pika ja pidevalt täiendatud aegrea esimese pooleteise sajandi andmed on teatud veaga, eriti külmemate talvede puhul, sest avamere toonaste jääolude kohta ei ole teavet.
Siiski kajastab andmestik hästi soojemate ja külmemate perioodide korrapärast vaheldumist. Praegune, 1987/1988. aasta talvest alanud vähese jääga ajajärk on olnud varasematest pikem.
Siia jääb 288-aastase perioodi viieteistkümnest soojemast talvest koguni kuus, kusjuures mullusel talvel oli jääkate kõige väiksema ulatusega üldse. Möödunud sajandi, eriti selle teise poole andmetest ilmneb selge suundumus: Läänemere jääkatte ulatus väheneb.
Suurima ulatuse saavutas jää meie rannavetes 11. jaanuaril. Jäämurdja abi vajasid aga vaid nõrgema ehitusega laevad, sedagi ainult mõnel päeval talve jooksul.
Talve karmust kajastav jääpäevade arv oli peaaegu kõikjal Eesti rannikumeres umbes sajandipikkuse (välja arvatud sõdadeaastad) vaatlusperioodi väikseim.
Soojadel vähese jääga talvedel on omajagu häid, kuid ka halbu külgi. Üsna soodsad on olud siis mereliikluse korraldamiseks: säärastel talvedel ei tule maksta kallist hinda jäämurdjate abi eest. Ent mõju mereelustikule võib seevastu osutuda lausa hukatuslikuks.
Sooja talve põhjustanud tugevate läänekaaretuulte tekitatud lainetus murrutab aga tavalisest rohkem mereranda: muidu kaitseks seda merejää.
Viimase saja viiekümne aasta andmete põhjal võiks oletada, et eelolev talv Läänemerel tuleb taas vähese jääga, aga milliseks tegelikult kujuneb olukord, näitavad eelolevad talvekuud.