Harjutamine ei tee alati meistriks

Marina Lohk
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Ehkki oma alal tipptasemel oskuste saavutamiseks on hädavajalik põhjalik praktika, näitasid teadlased, et pelgalt visadusest ei piisa: milleski tõeliselt edukaks saamiseks peab olema ka piisavalt hea vaimne võimekus ja töömälu.
 

Austraalia teadlased võtsid arvesse ka varasemaid selleteemalisi uurimusi ja jõudsid järeldusele, et rohkem harjutamist või pikaaegsem harjutamine kahjuks siiski ei kompenseeri teiste tegevuse sooritamiseks vajalike omaduste puudumist, vahendab teadus.err.ee.

Teadlased võtsid vaatluse alla teooria, et teatud elualade harrastajad, nagu sportlased, muusikud või maletajad, on rohkema praktikaga edukamad.

Guillermo Campitelli ja tema kolleeg näitasid juba ühes varasemas uuringus muusikute peal, et noodist mängimises osavamatel pillimeestel on parem töömälu ja võime hoida asjakohaseid infokilde aktiivsena oma mõtteis.

Ka malemängus, mis oli viimase uurimuse vaatlusalune, ei saavutanud kõige paremaid tulemusi alati kõige kogenum mängija - oletatakse, et tipptasemel malemängijatel võib olla keskmisest populatsioonist kõrgem IQ. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles