Millised on põnevamad uudised teaduse ja tehnoloogia vallas, millest võiksime kuulda tuleval aastal? Popular Science püüab ennustada järgmise aasta uudiste pealkirju. Siinkohal avaldame ennustuste teise osa.
Mida toob aasta 2009 teaduses ja tehnoloogias? II osa
30. detsember 2008, 13:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uued masinad uurivad taevakehi
Tuleval sügisel saadetakse Marsi poole teele uurimisrobot Mars Science Laboratory, vahendab Tartu Ülikooli tehnoloogiaportaal Novaator.
Marsimaanduri eesmärgiks on uurida Marsi pinnast ja kivimiproove, et otsida jälgi süsinikust, elu peamisest koostisosast. Süsiniku leidmiseks tulistatakse Marsi pinda laseritega ning analüüsitakse seejärel tekkinud auru koostist.
NASA läheb ka tagasi Kuule - pärast seda, kui uus uurimissond Lunar Reconnaissance Orbiter leiab astronautidele hea maandumispaiga. Sond saadetakse teele 24. aprillil eesmärgiga kaardistada Kuu pinda ning uurida Kuu pooluseid, kus teadlaste arvates võiks leiduda vett.
Kodu kosmoses?
Uus orbiidil tiirlev observatoorium hakkab otsima Maa-sarnaseid planeete.
Maa kaksik võib asuda meist sadade valgusaastate kaugusel. Tegelikult võib kosmosesügavikes peituda isegi sadu eluks sobilikke planeete, mõnel neist võib leiduda ka kohalikke eluvorme.
Kuigi teleskoobid on praeguseks väljaspool meie päikesesüsteemi identifitseerinud enam kui 300 planeeti, on need elu jaoks liiga karmide tingimustega.
Üheks märkimisväärseks erandiks «kuumadele Jupiteridele» on 2007. aastal leitud kivine Maa-sarnane planeet nimega Gliese 581 c.
Halva ilma riis
Aasia talumehed hakkavad kasvatama katastroofikindlat riisisorti. Pärast aastaid kestnud katsetusi jõuab Aasia põldudele geneetiliselt muundatud üleujutustekindel riisisort. Alguses hakatakse seda kasvatama Ida-Aasias, seejärel Indoneesias, Indias ja Bangladeshis.
Mis värvi olid dinosaurused?
Eelmisel aastal avastasid Yale'i ülikooli teadlased saja miljoni aasta vanusest dinosaurusesulest organellid nimega melanosoomid. Tuleval aastal plaanivad nad uurida melanosoomide kuju ja kontsentratsiooni, et selgitada välja lendavate dinosauruste algne värv.
Edusammud tüvirakuteaduses
Erinevad teadlaste töörühmad on viiruste geene kasutades programmeerinud täiskasvanud naharakke käituma embrüonaalsete tüvirakkudena. See meetod võib aga muuta rakud vähirakkudeks. Tuleva aasta eesmärk: asendada viirused kemikaaliga, mis saaksid sama tööga ohutult hakkama.