Vastuoluline uuring: õlut võidi valmistada tuhandeid aastaid enne leiba

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

FOTO: David Gray/Reuters/Scanpix

Teraviljakasvatuse väljaarenemise uurijate seas on juba ammu vastuolusid tekitanud küsimus, et kumb oli enne: leib või õlu? Värsked tõendid toetavad pigem õlle hüpoteesi.

Uued tõendid pärinevad tänapäeva Iisraeli aladel asuvast koopast ning need leidnud teadlased eesotsas Stanfordi Ülikooli arheoloog Li Liuga toovad ajakirjas Journal of Archaeological Science ilmunud artiklis välja, et õlletootmine toimus Lähis-Idas koguni tuhandeid aastaid enne leivaküpsetamise ära õppimist. Seega näivad leitud tõendid toetavat üle 60 aasta tagasi välja käidud hüpoteesi, et õlle pruulimine võis mitmetes piirkondades olla teraviljakasvatuse peamiseks motivatsiooniks.

Teadlased Raqefeti koopa ees.

FOTO: Li Liu / Stanfordi Ülikool

Teadlased arvavad, et ürgse õlle loojaks pidid olema peamiselt küttimise ja korilusega tegelenud Natufiani kultuur. Õlletootmist tõendas ligi 13 000 aasta vanune uhmer, millelt leiti õlletootmise keemilisi jälgi. Liu sõnul on tegemist on kõige vanema teadaoleva tõendiga õlletootmisest.

Uuringu lähtekohaks ei olnud õigupoolest alkoholi valmistamise tõendite otsimine, vaid pigem toonaste inimeste toidubaasi taimse osa kindlaks tegemine. Uhmritelt leiti aga odrast alkoholi tegemisel tekkivate osakeste jälgi.

Õllevalmistamise tõendiks loetavad osakesed.

FOTO: Li Liu / Stanfordi Ülikool

«Avastus viitab võimalusele, et alkoholi tootmine ei pruukinud olla tingitud teravilja ülejääkidest põllumajanduses, vaid pigem rituaalide läbiviimisel tekkinud vajadustest ning seda vähemalt teatud määral enne põllumajanduse välja arenemist,» ütles Liu.

Samas ei olnud tollase õlle puhul kindlasti tegemist selge vedelikuga nagu tänapäevane linnastest ja humalast pruulitud jook. Pigem võis see välja näha nagu vedelamat võitu puder või kört.

Hüpoteesi paikapidavuse proovile panemiseks viisid teadlased läbi samasuguse kääritamisprotsessi nagu oli alust arvata, et toimis ka Natufiani kultuuri õlleteol. Protsessi käigus tekkis muistsetelt uhmritelt leitud osakestega vägagi sarnaseid jääkaineid.

Tõenäoselt kasutati õlut usuliste riituste ja surnute auks peetud söömingute käigus ning teadlaste hinnangul võis sellel olla Natufiani kultuuris nii rituaalide kui ka ühiskondlike suhete kujundamisel väga oluline roll.

Tagasi üles