73 000 aasta vanused hashtagid kivitükil osutusid maailma vanimaks joonistuseks

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Kivitükilt leitud joonistuse jäljed.

FOTO: D'Errico/Henshilwood/Nature

Väike Lõuna-Aafrikast leitud kivitükk on kaetud 73 000 aasta vanuste pigmendilaikudega ning teadlased peavad seda nüüd vanimaks teadaolevaks joonistuseks, mis kunagi leitud.

«Kui on üldse olemas selget hetke ajas, mida võiks lugeda inimkonna sümboolse tegevuse alguseks, siis on see just see,» kommenteeris avastust ajakirjas Nature Durhami Ülikooli arheoloog Paul Pettitt, kes ise uuringuga seotud ei ole.

Vahemikus 100 000 kuni 72 000 aastat tagasi tänapäeva Lõuna-Aafrika Vabariigis asuvas Blombose koopas elanud varaste inimeste kohta oli juba ammu teada, et tegemist oli kunstilembese rahvakilluga. Varasemad uuringud on tuvastanud sealsetest leidudest näiteks teokarpidest ja luutükkidest valmistatud helmeid ning ka geomeetriliste kujunditega kaetud ookritükke. Varasemate uuringute käigus oli leitud ka muistiseid, mida teadlased pidasid varasteks maalikomplektideks.

Nüüd teadusajakirjas Nature avaldatud uuringu tulemused ongi esimene otsene tõend joonistustest endast. Nimelt leidsid Bergeni Ülikooli arheoloog Christopher Henshilwood ja kolleegid koopast nelja sentimeetri pikkuse kivikillu, mille pinnal loeti kokku üheksa ookrist kriidiga tõmmatud joont.

«Kui varem leitud komplekt näitas meile, kuidas värvi valmistati, kuid värvi tegelikust kasutamisest teadsime me üsnagi vähe. Selle leiu põhjal saame mingil määral ka joonistuste lõpptoodet uurida,» ütles Hemshilwood.

Samas ei saa väikese kivitüki põhjal teha kuigi põhjalikke järeldusi sellest, mis kunsti Blombose inimesed valmistasid – kogu teosest on säilinud vaid väga väike kild. Samas meenutavad risti-rästi joonistatud jooned teistelt koopast leitud esemetelt tuttavaid graveeringuid. Kuivõrd märki kanti eri tehnikate abil erinevatele pindadele, on teadlaste sõnul võimalik, et tänapäevast hashtag’i ehk teemaviita meenutaval märgil oli muistsete inimeste jaoks sümboolne tähendus.

Veelgi huvitavamaks teeb avastuse asjaolu, et see langeb ajaliselt kokku ka neandertallaste esimeste kunstikatsetustega, mis viitab võimalusele, et kuigi kaks liiki olid juba lahknenud, toimus nende areng vähemasti materiaalse eneseväljenduse poolest samas suunas ja ligikaudu sama tempoga.

Tagasi üles