Küttimisjäljed ajaloo suurimate lindude luudel tekitavad küsimusi varaste inimeste kohta

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Lõikejäljed elevantlinnu luudel.

FOTO: Londoni Zooloogia Selts

Värskest uuringust selgub, et inimesed jõudsid Madagaskarile 6000 aastat varem kui seni arvatud ja põhjustasid seal pikapeale ajaloo suurimate lindude väljasuremise.

Kui seni arvati, et esimesed inimesed pidid Madagaskarile jõudma vahemikus 4000 kuni 2500 aastat tagasi, siis Londoni Zooloogia Seltsi teadlaste leitud lõikejälgedega linnuluu jäänused ei jäta kuigi palju ruumi vaidlusteks – saare asustamine pidi toimuma siiski juba ligi 10 000 aastat tagasi.

Lisaks inimajaloo varase levimise ümberhindamisele toob selline avastus endaga kaasa ka tõsiseid korrektuure saart asustanud hiiglaslike nn elevantlindude väljasuremise teooriatesse, kuna kui varasemate teooriate kohaselt toimus see juba ammu enne inimeste saarele ilmumist, siis nüüd on järsku olemas tõendid, et inimesed mitte ainult ei elanud nendega saarel üheaegselt, vaid pidasid neile ka jahti.

Samas paistab, et väljasuremine ei järgnenud inimeste ilmumisele koheselt, vaid võttis tuhandeid aastaid aega. Järelikult pidid inimesed elevantlindudega ka pikka aega koos elutsema. Selle aja jooksul pidi nende keskkonnamõju seega ka võrdlemisi piiratud olema.

Uuring ilmus ajakirjas Science Advances.

Elevantlinnud

Sulelised hiiglased, kelle skeletitükkidelt teadlased jahipidamise jälgi leidsid, kuulusid nn elevantlindude (Aepyornis maximus või ka Aepyornis titan) hulka. Tegemist on tänaseks väljasurnud linnuliigiga silerinnaliste lindude hulka kuuluvast elevantlinnuliste sugukonnast.

Ligi kolme meetri kõrgused, pool tonni kaaluvad ja ka dinosauruste omadest suuremaid mune munevad elevantlinnud olid tõenäoselt suurimad linnud, kes kunagi elanud. Nende eluaeg langeb kokku ka terve hulga teiste silmatorkavate liikidega nagu näiteks Madagaskari omaaegsed hiigelleemurid.

Miks elevantlinnud välja surid ning kui suurt rolli Homo sapiens selles mängis, on tänaseni ebaselge.

Tagasi üles