Täna ajaloos 15.09: avastati maailma muutnud ravim

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Alexander Fleming oma laboris penitsilliini uurimas.

FOTO: Archive / ©TopFoto / Scanpix

1928 – Alexander Fleming avastas penitsilliini ning avas sellega antibiootikumide ajastu.

Nagu paljude teadusavastustega olema kipub, oli ka penitsilliini avastamine täiesti juhuslik. Nimelt pani Fleming laboris katseid tehes tähele, et sobival substraadil kasvanud pintselhallik eritab antibiootiliste omadustega ainet, mille ta nimetas penitsilliiniks. Penitsilliini kui ravimi väljatöötajateks peetakse Howard Walter Floreyt, Ernst Chaini ja Norman Heatleyt.

Siiski on Penicillium'i bakteriostaatilisest toimest teateid juba enne Flemingit. Sinise hallitusega (tõenäoliselt Penicillium) leiva kasutamine mädaste haavade raviks on rahvameditsiinis teada olnud keskajast saadik. Esimene avaldatud teade kuulub John Tyndallile Kuningliku Seltsi väljaandes 1876. Ernest Duchesne kirjeldas seda 1897. aasta artiklis, mida Pasteuri Instituut autori nooruse tõttu avaldamiseks vastu ei võtnud. Märtsis 2000 avaldasid San José San Juan de Diosi haigla arstid Costa Rica arsti Clodomiro Picado Twighti (1887–1944) käsikirjad. Need kirjeldasid Picado vaatlusi perekonna Penicillium seente toimest ajavahemikul 1915–1927. Picado teatas oma avastustest Pariisi Teaduste Akadeemiale.

12. veebruaril 1941 katsetati penitsilliini esimest korda inimese peal. 1952. aasta toodeti ainuüksi USA-s rohkem kui 300 tonni penitsilliini.

Fleming ise sai oma avastamise eest 1945. aasta Nobeli meditsiinipreemia.

15. septembri sündmused Eesti:

1565 – Liivi sõda: Ivan IV käsul küüditati Tartu kodanikud Venemaale, kust neil aastail 1569–1570 lubati tagasi tulla.

1569 – Liivi sõda: Taani laevad ilmusid Tallinna reidile ja pommitasid linna.

1575 – Liivi sõda: venelased vallutasid poolakatelt Pärnu. Järgnesid ulatuslikud rüüstamised Lääne-Eestis ja elanike küüditamine.

1927 – buda usu munk Karl Tõnisson (Vend Vahindra) pidas Kopli vanas rahvamajas kõne teemal «Mis on Buddha usk meie maale ja rahvale».

1928 – tegevust alustas Tartu Ülikooli Kehakultuuri Instituut.

1930 – sündis füüsik ja akadeemik Endel Lippmaa

1932 – Rakverre ümberpaigutatud 1. Diviisi staap lahkus soomusrongil Kapten Irv Narvast.

1934 – avati Tallinna Kunstihoone.

1941 – Saksa okupatsioonivõimude poolt kinnitati ametisse Eesti Omavalitsus eesotsas Hjalmar Mäega.

1961 – sündis Mihhail Stalnuhhin

1982 – toimusid 19. septembrini kestnud Tartu ülikooli 350. aastapäeva pidustusüritused.

1989 – Interliikumine korraldas Eestis «solidaarsusmarsse», osavõtt nendest jäi aga väheseks.

Ja maailmas:

608 – Bonifatius IV sai paavstiks.

1254 – sündis maadeavastaja Marco Polo

1697 – Saksimaa kuurvürst Friedrich August I krooniti August II-na Poola kuningaks.

1776 – britid maabusid Kipi sadamas, et sõdida Ameerika iseseisvussõjas ja vallutada New York.

1789 – sündis USA kirjanik James Fenimore Cooper

1821 – Costa Rica, Guatemala, Honduras, Nicaragua ja El Salvador kuulutasid end iseseisvaks.

1830 – avati raudteeliin Liverpooli ja Manchesteri vahel.

1831 – New Jerseys tegi esimese sõidu vedur John Bull.

1862 – Ameerika kodusõja Konföderatsiooni väed vallutasid Harper's Ferry linna Virginia osariigis.

1883 – Bombays asutati Bombay Looduse Ajaloo Selts.

1890 – sündis maailma kuulsaim krimikirjanik Agatha Christie

1905 – 100 000 inimest avaldas Budapestis meelt üleüldise valimisõiguse kehtestamise poolt. Ungaris oli 20 miljonist kodanikust valimisõigus üksnes ühel miljonil.

1905 – hakkas tööle Slettnesi tuletorn – maailma kõige põhjapoolsem mandril asuv majakas.

1914 – Esimene maailmasõda: Saksamaa ja Prantsusmaa vahel algas eesimene Aisne'i lahing.

1916 – Esimene maailmasõda: Somme'i lahingus kasutati lahingutegevuses esimest korda tanke.

1928 – Alexander Fleming leiutas penitsilliini.

1935 – Nürnbergi seadus võttis Saksamaa juutidelt kodakondsuse.

1947 – Itaalia ja Jugoslaavia vahele loodi ÜRO kaitse all olev Trieste Vaba Territoorium.

1948 – Argentina sai UNESCO liikmeks.

1949 – Konrad Adenauer sai Saksamaa Liitvabariigi esimeseks liidukantsleriks.

1950 – USA väed maabusid Koreas Inchonis.

1952 – USA andis Eritrea Etioopia kontrolli alla.

1959 – Nikita Hruštšov saabus esimese Nõukogude Liidu juhina visiidile USAsse.

1973 – Carl XVI Gustaf sai Rootsi kuningaks.

1994 – Šveitsi astronoom Didier Queloz avastas esimese väljaspool Päikesesüsteemi asuva planeedi.

2000 – Sydneys avati 2000. aasta suveolümpiamängud.

Tagasi üles