/nginx/o/2018/09/21/11434845t1h38cf.jpg)
Neutrontähtede pinna all paiknevad struktuurid on ka terasest kümme miljardit korda tugevamad.
Maailma tugevaimaks materjaliks osutus kosmosepasta
/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
21. september 2018, 12:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõistagi ei ole keegi tähtede elutsükli lõpus tekkivate neutrontähtede pinna alt proove otsimas käinud ning teadlaste välja käidud nähtus, nn kosmosepasta, on praeguse seisuga vaid mudelite põhjal oletatav nähtus. Kui selle olemasolu peaks aga tõele vastama, on tegemist kõige tugevama ja tihedama materjaliga kogu Universumis – võrreldes näiteks terasega kulub selle murdmiseks kümme miljardit korda rohkem jõudu, kirjutab Science News.
Iseenesest ongi tavaliste tähtede kokkuvarisemisel tekkivad neutrontähed ühed tihedamad teadaolevad taevakehad. Nende mass on võrdne ligikaudu 10 kuni 29 Päikesega, kuid läbimõõt jääb reeglina 20 kilomeetri piiresse.
Teadusajakirjas Physical Review Letters ilmunud uuringu kohaselt peaks nende pinna all valitsev ülitugev rõhk koos võimsa gravitatsioonijõuga aga looma tingimused, kus tekivad veidrate omadustega materjalid. Nimelt pressitakse aatomituumad ligi kilomeetri sügavusel neutrontähtede sees niivõrd tugevalt kokku, et need moodustavad omamoodi amorfsed prootonitest ja neutronitest koosnevad tuumakamakad.
Teoreetiliste mudelite kohaselt võivad need olla nii tilga, toru kui ka lehekujulised ning seetõttu nimetavad ka teadlased nende eri vorme nuudlitüüpide järgi vastavalt gnocchideks, spagettideks või lasanjeks. Mida sügavamale neutrontähtede sisse minna, seda valdavamaks need muutuvad, kuni ühel hetkel koosnebki kogu mateeria vaid prootonitest ja neutronitest nagu üks hiiglaslik aatomituum. Tuumapastaks kutsutava materjali tihedus on aga näiteks tavarõhu all olevast veest ligi 100 triljonit korda suurem.