Inimese enda immuunsüsteemi vähiraviks kasutamine tõi meditsiini Nobeli

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

FOTO: Fredrik Sandberg/TT / TT NEWS AGENCY

2018. aasta Nobeli meditsiinipreemia said James Allison ja Tasuku Honjo, kelle töö on pannud aluse uuele, neljandale lähenemisele vähiraviks.

Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia andis tänasel suurel pressikonverentsil teada selle aasta Nobeli meditsiinipreemia laureaadid, kelleks on Texase Ülikooli Andersoni Vähikeskuses töötav professor James P. Allison ja Kyoto Ülikooli professor Tasuku Honjo. Nende kahe mehe uurimused on toonud kaasa uue lähenemise vähiravile, kus ei mõjutata mitte vähirakke, vaid hoopis inimese immuunsüsteemi, et panna see edukamalt võitlema ka seni peaaegu ravimatuks peetud vähitüüpide vastu.

James P. Allison.

FOTO: Reuters / Scanpix

Kui nn «klassikaline» vähiravi on tuginenud oma lähenemistes suuresti kolmele sekkumisviisile - kirurgilisele sekkumisele, kiiritusravile ja vähiravimitele - , siis neid kõiki ühendab siiski see, et kõik üritavad ühe või teise meetodiga vähirakke tabada ja neid hävitada. Allisoni ja Honjo uuringud on aga mõlemad seotud immuunsüsteemis olulist rolli mängivate T-lümfotsüütide ning nende aktiivsust mõjutavate nn pidur-molekulide CTLA-4 ja PD-1'ga.

Tasuku Honjo.

FOTO: Ren Onuma / AP / Scanpix

Kui James P. Allisoni töö algas immuunrakkude tööd pidurdavate valkude (CTLA-4) uurimisega, mille tagajärjel ta avastas nende potentsiaalse vähiravi alase rakenduse, siis Tasuku Honjo avastas oma töö käigus sootuks uue valgu PD-1, mis osutus põhjaliku uurimistöö tulemusena vähiravi jaoks üliväärtuslikuks «piduriks».

Mõlema teadlase töös on olulist rolli mänginud «pidurite» toimimist takistavate antikehade loomine, mis on võimaldanud keha enda kaitsemehhanismidel palju aktiivsemalt vähirakkude vastu võidelda. Üks edukamaid rakendusi on seni väga raskesti raviatva melanoomi ravi, kus on praeguseks teada ligi 60-protsendilist ellujäämuse paranemist. Lisaks on leitud, et immuunsüsteemi abil saab võidelda ka kopsu- ja neeruvähi vastu.

Esimesed sellisel põhimõttel töötavad vähiravimid jõudsid turule 2011. aastal ning Nobeli komitee liikmete kinnitusel on möödunud 7 aastaga saavutatud edusammud selge samm, et tegemist on ka pikemas perspektiivis murrangulise saavutusega.

Nobeli komitee esimehe sõnul oli professor Honjo preemia üle väga üllatunud.

Nobeli meditsiinipreemia rahalise autasu suuruseks on 9 miljonit Rootsi krooni ehk ligikaudu miljon dollarit, mis jagatakse laureaatide vahel võrdselt.

Nobeli meditsiinipreemiad

Vahemikus 1901-2017 on välja antud 108 meditsiinipreemiat

Preemia on saanud 12 naist.

Noorim laureaat oli 1923. aastal insuliini avastamise eest preemia saanud Frederick G. Banting, kes oli tollal 32-aastane.

Vanim laureaat oli aga 1966. aastal kasvajaid tekitavate viiruste avastamise eest preemia saanud Peyton Rous, kes oli preemia saamise hetkel 87-aastane.

Kuidas Nobeli laureaadid valitakse?

Preemia välja andmise protseduuri määras Rootsi leiutaja Alfred Nobel oma testamendiga. Füüsika ja keemia preemiate valimise eest vastutab Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia, meditsiinipreemia eest Karolinska Instituut, kirjanduspreemia eest Rootsi Akadeemia ja rahupreemia eest viieliikmeline Norra parlamendi valitud komitee.

Tagasi üles