Eesti teadlane: füüsikanobelistid tegid teoks ulmekirjandusest tuntud põhimõtted

Kaur Maran
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Donna Strickland.
Donna Strickland. Foto: AP/Scanpix

Donna Strickland on ajaloos kolmas füüsikapreemia pälvinud naine, 96-aastane Arthur Ashkin vanim nobelist.

2018. aasta füüsika-Nobelid pälvisid laseritehnoloogia arendajad Arthur Ashkin, Gerard Mourou ja Donna Strickland.

Selle aasta füüsikapreemia on määratud laias laastus kahe teadusavastuse eest, millest esimese – valguspintsettide väljatöötamise – eest saab Ashkin poole üheksa miljoni Rootsi krooni suurusest autasust. Ülejäänud pool jagatakse võrdselt Mourou ja Stricklandi vahel.

Kui möödunud aastal otsustas Nobeli komitee tunnustada kõrge autasuga gravitatsioonilainete mõõtmist ehk peaaegu täielikult fundamentaalset ja küllaltki värsket teadust, siis seekordsete füüsikanobelistide panused on risti vastupidised. Selle tõi välja ka Postimehele füüsika-Nobeleid kommenteerinud Tallinna Tehnikaülikooli füüsik Jaan Kalda. «Tänavuste Nobeli laureaatide tööd on oma füüsikalise sisu poolest küllaltki lihtsad ja elegantsed, kuid suure praktilise väärtusega,» ütles Kalda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles