Eesti teadlaste uus meetod parandab viljakusravi

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Kehavälise viljastamise tagajärjel sündinud laps. Tartu teadlaste värske uuring näitab, kuidas viljakusravi oluliselt parandada.

FOTO: Fox Valley Birth and Baby / SWNS / Scanpix

Oma valdkonna parimas ajakirjas Human Reproduction avaldatud teadustulemus võimaldab arvestada iga naispatsiendi tsükli varieeruvusega ja on koheselt täppismeditsiinis kasutatav.

Kehaväline viljastamine ehk IVF (ingl in vitro fertilization) on maailmas kõige sagedamini kasutatav lastetusravi meetod, mille korral viljastatakse munarakud laboritingimustes ning embrüote areng toimub katseklaasis, kirjutab ERR Novaator.

Esimesed rakujagunemised läbi teinud embrüod siiratakse seejärel emakasse. Üks keeruline etapp selle juures ongi siirdamise järgne embrüo kinnitumine emaka limaskestale ehk pesastumine, mis on raseduse aluseks. Kui kliinikus viiakse loode katseklaasist emakasse valel päeval, siis võib ka parima embrüo kasutamine lõppeda negatiivse rasedustestiga.

Kuidas Tartu teadlased ajastuse probleemile lahenduse leidsid, loe lähemalt ERR Novaatorist.

Uuring ilmus ajakirjas Human Reprodution.

Tagasi üles