Austraalia lähistel avastati kahe kilomeetri sügavuselt elust kihavad merealused mäed
/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
15. oktoober 2018, 13:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ookeanipõhjas asuvate vulkaaniliste mägede ümbruses paistab olevat ülejäänud merepõhjast oluliselt rohkem planktonit ja tõenäoselt ka muud elurikkust.
Uuringu autoriteks on Austraalia Rahvaste Ühenduse Teadus- ja Tööstusuuringute Organisatsiooni teadlased, kes kasutasid merepõhja uurimiseks riigi ainsat süvavee-uuringute alust Investigator. Ligi 400 kilomeetrit Tasmaania saarest ida pool näitasidki tulemused ootamatult seni tundmatute maastikuelementide olemasolu merepõhjal, kirjutab IFL Science.
Avastatud vulkaanilist päritolu mäed ulatuvad merepõhja tasandikust ligi 3000 meetri kõrgusele, kuid ka kõrgemad neist on merepinnast siiski 2000 meetri sügavusel.
«Avastatud veealused mäed on väga erineva suuruse ja kujuga – mõnel on teravad tipud, teistel aga lamedamad väiksemate koonusekujuliste küngastega platood, mis võisid tekkida ürgse vulkaanilise tegevuse tagajärjel,» ütles uuringut juhtinud Tara Martin pressiteate vahendusel.
Lisaks merepõhja kaardistamisele uurisid teadlased ka sealset elutegevust. Tulemused näitasid just mägede ümbruses märgatavat elutegevuse tõusu.
«Tegemist on väga mitmekülgse maastikuga, mis on kahtlemata ka bioloogilise mitmekesisuse tulipunkt, kus võib leida vapustavat mere-elustikku,» ütles Martin.
Juba uuringute ajal sattusid teadlased korduvalt kokku vaalakarjadega, kusjuures ühe päeva jooksul külastas laeva koguni 28 küürvaala. Nende mereimetajate rohkus on veealuste mägede kontekstis oluline, kuna varasemad uuringud on näidanud, et vaalad ja teised veealused rändleva elustiiliga loomad kasutavad kõrgendikke navigatsiooni jaoks.
