Sajandi leid: Norrast leiti hämmastavalt heas korras viikingite laevahaud

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Georadaripilt näitab, et maetud laeva kiil ja laiud on haruldaselt hästi säilinud. Kas hauas ka muud varandust leidub, peab selguma järgnevate uuringute käigus.

FOTO: NIKU/AFP/Scanpix

Kuula artiklit

Oslo lähistelt leiti vaid poole meetri sügavuselt maa alt väga hästi säilinud viikingilaev. Laev sattus maa alla matuse käigus, arvatavasti alustas koos alusega teekonda Valhallasse mõni tähtis viikingi-aegne pealik. Georadariga tuvastatud laev on haruldane leid, sest laevamatus oli kuningate ja pealike pärusmaa, kes oma märkimisväärse maise varandusega teispoolsusesse saadeti.

Georadariga tehtud mõõtmised näitavad, et laeva 20 meetri pikkuni kiil ning mitmed laeva laiad (ehk küljalauad) on üllatavalt hästi säilinud. Laeva hea seisukord on veel üllatavam võttes arvesse, et seda katnud kääbas on vilja kasvatamiseks tasaseks küntud. Põllult leitud laev ei puhka Jellstadis üksi, seda saadavad ka säilunud monumentaalne Jelle kääbas ning georadar tuvastas ka mitme viikingiaegse pikkmaja vundamendid, vahendab Norra Ringhääling. Kokku leiti Rootsi piiri äärselt alalt kaheksa kääbast või hauda ning viie maja jäänused.

Georadariga tuvastatud leiud on aerofotole märgitud punaste ning kollaste joontega.

FOTO: NIKU

Laeva ning teisi leide on keeruline hetkel täpselt dateerida, uuringuid teostavate arheoloogide sõnul olid laevamatused levinud kogu Skandinaavia raua-aja jooksul, 500.-1030. aastani m.a.j. Muistsetel põhjalastel oli kombeks oma ülikute haudade kohale rajada silmapaistvad kääpad, mis tegi need omakorda magusaks ampsuks hauaröövlitele, kes hauapanused nagu ehted ja väärismetallid endaga kaasa vedasid. Seoses põllumajanduse intensiivse levikuga 19. sajandil künti paljud kääpad madalaks põlluks ning vanade haudade asukohad pole enam teada.

Norrast on leitud vaid kolm umbes samas mõõdus laevamatust, Osebergist, Gokstadi kääpa alt ning Tuneskipest, mis kõik asuvad samuti Oslo fjordi äärsetel aladel. Oslo kultuuriloo muuseumi viikingilaevade kuraator Jan Bill nimetab Jellstadi laeva sajandi leiuks: «See on arheoloogi vaatevinklist imeline leid.

Norra kultuuripärandi insituudil (NIKU) pole hetkel kavas hakata laeva ja seda ümbritsevaid haudu välja kaevama, vaid esmalt proovitakse võimalikult palju teada saada radaritega uurides. Kui peaks vajalikuks osutuma, näitaks annavad georadari pildid tunnistust, et haud on ehk rüüstajaist puutumata, siis peab ka labida maa siis lükkama.

NIKU on oma tegevustest georadariga koostanud ka ülevaatliku ingliskeelse video:

Parandus: aerofoto allkirjal kirjeldatati siniseid jooni, kui tegelikkuses on tegemist kollaste joontega. Toimetus vabandab eksimuse pärast. - H.A.

Tagasi üles