Maailma suurim organism on hakanud kokku närbuma

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Pando nime all tuntud haavik sügisel.

FOTO: J Zapell / Wikipedia / Avalik omand

Kuula artiklit

Ameerikas Utah osariigis asuv Pando haavik on vähemalt kaalu poolest maailma suurim organism. Viimastel aastatel on see aga hakanud servast surema.

Tegemist on omapärase loodusliku nähtusega, kus peamiselt vegetatiivselt paljunev haavamets on võtnud enda alla ligi 43 hektarit. Muidu ei oleks ühes haavametsas mõistagi midagi erilist, kuid ka väriseva hiiglasena tuntud Pando tekkelugu on midagi täiesti omapärast. Nimelt on kõik maa peal nähtavad puud tekkinud vegetatiivse paljunemise teel ning on ühendatud hiiglasliku juurte süsteemiga. Kui palju aega sellise hiiglasliku liitorganismi tekkeks kuluda võis ei ole teada, kuid tõenäoselt on see siiski sadu, kui mitte tuhandeid aastaid vana.

Kuivõrd kõik üksikud puud on seega omavahel ühendatud ning geneetiliselt identsed, loetaksegi Pandot üheks maailma suuremaks organismiks. Oma 6600-tonnise kaalu poolest on ta seda kindlasti, kuigi jääb pindala poolest siiski alla näiteks samuti USAs Oregoni osariigis elavale mugul-külmaseenele (Armillaria ostoyae), mis katab koguni 8,9 ruutkilomeetrit.

Värskes teadusajakirjas PLOS One näitavad aga teadlased, et hiiglane ohus, kuna on vaikselt närbumise märke näitama hakanud. Ühe peamise põhjusena tuuakse välja taimtoiduliste mustsaba-hirvede mõju. Pandost kui väga eripärasest elupaigast sõltub aga terve hulga teistegi liikide käekäik, kirjutab Science.

Pando vähenemist märgati esmakordselt juba möödunud sajandi 90ndatel aastatel, kuid tollal oli see vaid aimduse tasemel. Seetõttu viidigi läbi katse, mille käigus piirati osa haavikust aiaga, et takistada hirvesid seal toitumast. Aed pandi üles aastal 2014 ning juba 2016. ja 2017. aastal kogutud andmed kinnitasid, et aiaga piiratud alal oli Pando taastuma hakanud.

Samas tunnistavad ka uuringu autorid, et terve haaviku aiaga piiramine ei oleks mingitki pidi otstarbekas kaitsemeede, pigem tuleks hirvede arvukusega midagi ette võtta. Nimelt on inimtegevuse tagajärjel kadunud piirkonnast varem nende arvukust piiranud hundid, samas on keelatud ka jahipidamine, mis on kokkuvõttes viinud hirvede arvukuse järsu tõusuni, see aga omakorda pannud haaviku suurema surve alla.

Uuring ilmus teadusajakirjas PLOS One.

Tagasi üles