Värske Merkuuri-missioon tõotab anda maavälise elu otsimiseks vajalikke teadmisi Täiendatud

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Kunstniku kujutis kososelennu asendis BepiColombost.

FOTO: ESA / ZUMAPRESS.com / Scanpix

Kuula artiklit

Euroopa ja Jaapan teevad viimaseid ettevalmistusi ühiseks kosmosemissiooniks Päikesele lähima planeedi Merkuuri juurde.

Rakett Ariane 5 peaks viima reede õhtul kosmoselaeva BepiColombo Prantsuse Guajaanast orbiidile, et alustada seitsmeaastast reisi Merkuuri poole. Missiooni raskendab Päikse gravitatsioonijõud, mille tõttu on kosmoselaeva kavandatav teekond ellipiskujuline ning ta möödub kaks korda Veenusest ja kuus korda Merkuurist.

Itaalia teadlase järgi nime saanud BepiColombo peaks kohale jõudma 2025. aasta lõpus ning laskma välja kaks sondi, mis hakkavad iseseisvalt Merkuuri pinda ja magnetvälja uurima. Eelmine Merkuuri külastanud kosmoselaev oli USA kosmoseagentuuri NASA Messenger, mis lõpetas missiooni 2015. aastal.

Mida Merkuuri uurimine annab?

BepiColombo suureks eesmärgiks, nagu paljudel teistelgi kosmosemissioonidel, on leida vastuseid teaduse suurtele küsimustele nagu et kust kõik alguse sai – kuidas tekkis Päikesesüsteem ja selle planeedid, meie koduplaneet Maa nende seas.

«Kui tahame mõista, Maad ja seda, kuidas elu siin või võib-olla teistelgi planeetidel alguse sai, peame kõigepealt mõistma Päikesesüsteemi,» ütles projekti aseteadusjuht Joe Zender The Guardianile. Kuigi planeetide uurimisel on tänaseks tehtud suur töö, on Merkuur kõigi teiste meile lähedaste taevakividega võrreldes ebatavaline ega sobitu oma suure tiheduse ja osaliselt vedela tuumaga kuigi hästi üldpilti.

Merkuuri olemuse parem mõistmine on seetõttu oluline ka maavälise elu otsingutel – mida paremini me mõistame tähesüsteemide toimemehhanisme, seda paremini oskame ka hinnata võimalikku elu olemasolu kaugetel planeetidel.

Missiooni õhkutõus toimub Eesti aja järgi laupäeva varahommikul Prantsuse Guajaanas asuvalt Euroopa Kosmoseagentuuri kosmodroomilt ning kosmoseraketi pardal on valmis kaks planeedi uurimise orbitaaljaama – üks jaapanlaste, teine eurooplaste oma.

Tagasi üles