Täna ajaloos 21.10: asutati tänaseni aktiivne Vene sõjaväeluure organisatsioon

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Sergei Skripali mürgitamises süüdistatavad GRU agendid.

FOTO: / AP / Scanpix

Kuula artiklit

1918 – loodi Venemaa SFNV ja NSVL sõjaväeluure, mis erinevate nimede all – Razvedupr ja GRU tegutseb tänaseni.

Luure Peavalitsus (vene keeles Главное разведывательное управление), lühend GRU (vene keeles ГРУ), on Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaabi välissõjaväeluure agentuur. Alates 2010. aastast on selle ametlik täisnimi Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaabi Peavalitsus (vene keeles Главное управление Генерального штаба Вооружённых Сил Российской Федерации).

Tänapäevase vene sõjaväeluure ideoloogiline alusepanija oli tollane Punaarmee juht Leon Trotski ning esimene juht Semjon Aralov. Peagi loodi asutusele bürood mitmel pool üle maailma, erilise tähelepanu all olid Eesti, Läti ja Leedu. Nõukogude Liidu sees oli GRU tuntud oma vastuseis poolest teiste agentuuride nagu Tšeka ja NKVDga.

Luure Peavalitsuse peakorter asus Teise maailmasõja eel ja ajal Moskva linnas aadressil Znamenka tänav 19, 2006. aastal lõpetati Venemaa sõjaväeluure peakorteri spetsiaalse hoonetekompleksi ehitus Hodõnka väljaku piirkonda Moskva lähedal, aadressil Horoševka mnt 76.

21. oktoobri sündmused Eestis:

1917 – Saksa väed vallutasid Kessulaiu.

1933 – Paavsti esindaja Antonio Arata esitas oma volitused Välisiministri kohustetäitjale Peeter Kurvitsale.

1933 – Tartus toimus Korporatsioon Fraternitas Estica maja pühitsemine.

1933 – Tartu Ülikooli rektorile Johan Kõpule esitati 315 allkirjaga üliõpilaste märgukiri Alfred Isaaci professoriks valimise vastu, kuna see oleks nende silmis andnud «Drang nach Osteni» väljendusena uut vett saksa marurahvuslaste veskile ja tähendanuks saksa orientatsiooni kõvendamist eesti tulevastes majandusteadlastes ja muutnuks Eesti «Hitlerlandiks» ja Saksa asumaaks.

1979 – sündis suusataja Katrin Šmigun

1983 – Tallinnas toimus tulekahju remondisolevas Eesti Draamateatris. Tuleroaks sai peaaegu valmis vaatesaal ja sulasid kallid kristall-lühtrid. Väidetavalt põhjustas põlengu järelevalveta jäetud prožektori lõhkemine.

1987 – Võru surnuaial toimus umbes 3200 osavõtjaga Vabadussõjas langenute mälestusmiiting. Hiljem suundus umbes 1000-inimeseline rahvahulk Võru kesklinna, kolonni eesotsas kanti sinimustvalget lippu.

1990 – Eesti Vabariigi presidendi Konstantin Pätsi põrm maeti ümber Tallinna Metsakalmistule.

Ja maailmas:

1520 – Fernão de Magalhães avastas väina, mis hiljem hakkas kandma tema nime (Magalhãesi väin).

1680 – rajati Comédie-Française.

1792 – Prantsusmaa okupeeris Mainzi, tahtes seal moodustada vabariigi.

1805 – Trafalgari lahing, Prantsusmaa kaotas merejõuna tähtsuse.

1824 – Britt Joseph Aspdin sai patendi portlandtsemendile.

1833 – sündis rootsi keemik ja leiutaja Alfred Nobel

1872 – Suurbritannia ning USA poolt vahendajaks kutsutud Saksamaa keiser Wilhelm I otsustas Washingtoni territooriumi ja Briti Columbia vahel asuvad San Juani saared anda USA’le. Ning lõpetas sellega kaksteist aastat väldanud Seasõja.

1915 – Ameerika Telefoni- ja Telegraafikompanii (AT&T) võttis esmakordselt otsese raadiotelefoniühenduse üle Atlandi ookeani.

1917 – sündis USA džässmuusik Dizzie Gillespie

1918 – loodi Venemaa SFNV ja NSVL sõjaväeluure, mis erinevate nimede all – Razvedupr ja GRU tegutseb tänaseni.

1959 – New Yorgis avati Guggenheimi muuseum.

1960 – Suurbritannias lasti vette esimene tuumaalveelaev HMS Dreadnought.

1969 – suri USA beat-kirjanik ja kunstnik Jack Kerouac

Tagasi üles