Kuula: teadlased avastasid Antarktika šelfijää kummitusliku «laulu»

Kaur Maran
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Rick Aster

Mööda Lõunamandri jäädüüne puhuvad tuuled tekitavad pinnas õrnasid värelusi, mille kaudu on tõenäoselt võimalik uurida jää sulamiskiirust ja palju muud, teatasid USA teadlased.

Jäälaamade muusika inimkõrvale kuuldav ei ole, kuid seismilised sensorid võimaldasid teadlastel siiski seda tabada ja salvestada. Salvestatud heli keskmiseks sageduseks oli 5 hertsi, ehk ühte sekundisse mahtus vaid viis helilainet. Ometigi on see aga piisav, et kanda endas olulist infot jääkihi kohta, kirjutab Live Science.

Nimelt näitasid kaks aastat kestnud uuringu tulemused, et jäämandri «muusikas» kajastusid sealsete lume- ja jääolude muutused nagu näiteks see, kui torm lumeluiteid ühest kohast teise puhus või kui 2016. aasta jaanuaris esinenud sulailm lumekihte sulatama asus.

Jää ümina avastamine oli suuresti juhuslik – selle salvestanud sensorid olid välja pandud hoopis teiste loodusnähtuste uurimiseks ning lume ülakihtidest pärinev konstantne vibratsioonifoon tuli ka teadlastele endile pigem üllatusena.

Nüüd aga loodavad ajakirjas Geophysical Research Letters ilmunud artikli autorid eesotsas Julien Chaputiga, et saavad seda üminat Lõunamandril toimuvate muutuste monitoorimiseks ära kasutada.

«Sisuliselt oleme saanud enda käsutusse tööriista, millega uurida keskkonda ja selle mõjusid šelfijääle,» ütles Chaput.

Antarktika «laulu»  saab kuulata siin:

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles