Robotite armee valmistub Marsi vallutama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lähiaastatel lendab punasele planeedile terve hulk kosmoseaparaate pea kõigist Maa kosmoseriikidest.
Viis meetrit – nii sügavale punasesse tolmu süüvib NASA maandur InSight, kui selle kuu lõpus planeedil maandub. InSight pole aga kaugeltki ainus. Järgmiste aastate jooksul jõuab Marsile täiesti uus põlvkond roboteid, mis tipptasemel puuride ja mobiilsete laboritega vallutavad planeedi viimased bastionid ning leiavad võib-olla lõpuks ka elu.
Kosmosekapsel suure robotkulguriga pardal läheneb Marsile. Kätte on jõudnud seitse kuud kestnud reisi lõppvaatus.
Kapsel siseneb punase planeedi hõredasse atmosfääri kiirusel 20 000 km/h. Õhutakistus hakkab selle liikumist pidurdama. Hetkeks, kui see on jõudnud 11 kilomeetri kõrgusele Marsi pinnast, on kapsli kiirus langenud 1500 kilomeetrini tunnis. Nüüd avaneb määratu langevari, mis veelgi tublisti hoogu maha võtab.
Pardal asuv radar hakkab mõõtma, kui kiiresti planeedi pind läheneb, ning kaamera asub Marssi pildistama. Värskeid ülesvõtteid võrreldakse satelliidipiltide põhjal koostatud maandumispiirkonna kaardiga. Intelligentne maandumissüsteem hoolitseb selle eest, et kapsli hinnaline last – NASA kulgur Mars 2020 – laskuks tasasele pinnale, mitte mäenõlvale.
Õigel hetkel eraldub kapsli ülemine osa koos langevarjuga. Robotsõiduk on nüüd vabalangemises Marsi poole ja laskub – või õigemini kukub – kiirusega umbes 280 km/h. Ilma lisapidurduseta lõpeks selline manööver muidugi katastroofiga, aga kulgur ei ole veel päris omapäi jäetud, vaid ripub kaheksa raketimootoriga varustatud maanduri küljes. Need mootorid pannakse tööle, maandur pidurdab ja edasi laskutakse planeedi pinna poole väga rahulikus tempos, umbes 2,7kilomeetrise tunnikiirusega.
Reis ei ole siiski veel päriselt läbi, sest kui laskumine lõpeks sellega, et maandur istub kulguri kukil, ei peaks kulgur selle raskusele vastu. Seepärast muutub maandur umbes 21 meetri kõrgusel Marsi pinnast justkui õhus hõljuvaks kraanaks ja langetab kulguri ettevaatlikult planeedi pinnale. Mars 2020 puudutab punast tolmu vaikselt ja rahulikult, kulgurit ja maandurit ühendavad trossid lõigatak-e läbi ning viimane lendab raketimootorite jõul minema.
Marsi atmosfääri jõudmisest on möödunud seitse minutit. Kulgur on õnnelikult päral ja nüüd võib missioon päriselt alata.
Kirjeldatud stsenaarium rullub loodetavasti lahti 2021. aasta veebruaris, kui NASA viies marsikulgur jõuab oma sihtmärgini. Mars 2020 põhineb oma eelkäijal Curiosityl, mis on planeedil ringi sõitnud juba 2012. aastast, kuid uue kulguri pardal olevad instrumendid on paljuski uued või uuendatud.
Mars 2020 on ainult üks kulgureist, mis ülejärgmise aasta keskpaigas meie naaberplaneedi poole teele saadetakse. Sama aasta juulis stardib ka Euroopa kosmoseagentuuri (ESA) ja Venemaa kosmoseagentuuri (Roskosmos) ühisprojekti ExoMars kulgur ning ka üks väike Hiina kulgur. Põhjus, miks just 2020. aasta suvel starditakse, seisneb selles, et siis on Maa ja Marss oma orbiitidel üksteise suhtes sobivates asupaikades ja kosmosereis võtab kõige vähem aega.
Loe lähemalt novembrikuu Imelisest Teadusest!