Avastus: Maal võib olla kaks «tolmukuud»

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Kordylevski pilvede paiknemine tähtkujude suhtes vaatluste tegemise hetkel. Tolmupilve valguse tugevus on pildil tugevalt võimendatud.

FOTO: G. Horváth/Kuninglik Astronoomiaselts

Kuula artiklit

Meie koduplaneedi orbiidilt leitud tolmukogumite olemasolu ennustati teoreetiliste mudelite põhjal 60 aastat tagasi. Nüüd on need leitud.

Nimelt kirjutavad Ungari teadlased ajakirjas Monthly Notices of the Royal Astronomical Society, et tuvastasid Maast ligikaudu 400 000 kilomeetri kauguselt kaks tolmupilve. Täpsemini asuvad need nii-nimetatud Lagrange’i punktides L4 ja L5, kus Maa ja Kuu gravitatsioon üksteist tasakaalustavad. Sisuliselt tiirleb üks tolmukuu Kuu orbiidist ees- ja teine tagapool, kirjutab IFL Science.

Esimesena märkas tolmukuu võimalikku olemasolu L5s poola astronoom Kazimierz Kordylewski aastal 1961, kuid toona saadi sellest vaid tuhm pilt ning tulemuste kinnitamiseni ei ole seniajani jõutud.

Oma kinnitavad vaatlused tegid ungari astronoomid, kasutades selleks ühele kaasautorile Judit Slíz-Baloghile kuuluvat eraobservatooriumit Badacsonytördemici külas. Selleks tehti L5 piirkonnast pika säriajaga fotosid, millelt oli juba selgelt näha, kuidas valgus tolmult peegeldus.

«Kordylewski pilved on ühed kõige raskemini tabatavad objektid. Kuigi nad on Maale sama lähedal kui Kuu, kipuvad nad astronoomidel enamasti kahe silma vahele jääma. Meie planeedi kahe tolmuse kaaslase kinnitamine on väga põnev,» ütles Slíz-Balogh pressiteates.

Samas ei ole asi veel siiski päris kindel. Nagu autorid ka oma teadusartiklis kirjutavad, on nüüd vaja teha kordusvaatlusi, et välistada mööduvate tolmupilvede looduslike satelliitidena tõlgendamine. Tegemist võib olla ka vaid ajutise nähtusega ning pilved võivad õige pea ka uuesti ära hajuda.

Kui tolmukuud peaksid aga ikkagi lõplikku kinnitust leidma, siis võiksid tulevased kosmosemissioonid sealt proove koguda ja Maale tagasi tuua. Saadavad andmed võiksid oluliselt täiendada meie teadmisi Maa lähipiirkonna ja kujunemisloo kohta.

Tagasi üles