Hiigelprojekt: teadlased tahavad järjendada kõigi kõrgemate liikide genoomid

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

FOTO: Joaquin SARMIENTO/AFP/Scanpix

Kuula artiklit

Neljapäeval avaldatud ambitsioonika teadusprojekti raames loodavad teadlased ära järjendada kõigi maailma päristuumsete liikide genoomid.

«Varieeruvus on üks geneetiliste teadmise alustest ja mida rohkem variatsiooni teame, seda parem. Niisiis, miks mitte järjendada ära kogu varieeruvus?,» selgitas 1. Novembril avalikustatud Earth BioGenome Projecti üks liikmetest evolutsioonigeneetik Jenny Graves teadusajakirjale Nature. Hetkel on maailma teadaolevast 1,5 miljonist liigist järjendatud hinnanguliselt vaid ligi 3300.

Kokku on ambitsioonika projekti raames plaanis sekveneerida ehk järjendada 1,5 miljoni praeguseks kirjeldatud liigi genoomid. Uuritavate sekka kuuluvad kõik suuremad päristuumsed organismid: taimed, loomad, seened ja ainuraksed. Ambitsioonikuse tõttu on projekti võrreldud suisa esimeste Kuu-missioonidega. Seekord on eesmärgiks aga hiiglasliku, suurt osa maisest elust kirjeldava genoomikataloogi valmimine.

Hetkel on erinevad rahastajad lubanud anda eesmärgi täitmiseks ligi 175 miljonit eurot. Projekti esimese faasi jaoks vajalikust rahastusest on see vaid kolmandik. Kust ülejäänud raha saada ei ole veel selge. Ühe olulisema panusena on oma õla juba alla pannud näiteks Wellcome Sangeri Instituut, kes on lubanud panustada Inglismaa päristuumsete geenide järjendamisesse kokku umbes 57 miljonit eurot.

Miks aga sellist asja üldse ette võtta? Wellcome Sangeri teadusdirektor Jim Smithi sõnul on üks oluline põhjus maailma bioloogilise mitmekesisuse teadvustamine.

BBC’ga kõnelenud Davise California ülikooli professor Harris Lewini sõnul on üheks olulisemaks eesmärgiks üldise teadmistelünga täitmine. Käegakatsutavamatest kasudest tõi ta aga välja fundamentaalteaduslikud edusammud, panuse looduskaitsesse ja inimkonna heaolusse. Maailma liigilise mitmekesisuse kaitsmiseks on oluline mõista selle geneetilist tausta. Samas võimaldaks sekveneerimine mõista ka erinevate liikide kasulike omaduste taga peituvaid mehhanisme, mida saaks seejärel juba inimkonna hüvanguks rakendada.

Tagasi üles